Alanud on kuues noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja endiseid tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus ennast tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt. Täpsem info ja reeglid siin.
29. novembril 2021 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Maarja Kangro (Eesti Kirjanike Liit), Urmas Vadi (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
48 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2022-2024.
Valituks osutusid Jüri Kolk, Peeter Sauter, Reeli Reinaus, Margit Lõhmus ja Tõnis Vilu.
19. novembril 2021 toimus Tartu Kirjanduse Majas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna üldkogu, kus valiti järgmiseks kolmeks aastaks osakonna esimees ja eestseisus. Esimeheks kandideerisid Berk Vaher ja Sven Sildnik, häältega 49:1 valiti esimeheks tagasi Berk Vaher. Eestseisusse kuuluvad esimees ja kuus liiget; kandideerinud kümnest kandidaadist valiti eestseisusse Mika Keränen, Meelis Friedenthal, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Mart Velsker ja Maarja Pärtna, kes kuulusid ka senisesse eestseisusse.
Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.
2022. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2023. ja 2024. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.
Loe pikemalt18. juunil toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, millel osales koos volitustega 156 EKLi liiget. Sõnavõttudega esinesid esimees Tiit Aleksejev, haldusjuht Taivo Mälton ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas 2020. aasta tegevusaruande ja majandusaasta aruande ning 2021. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Kätlin Kaldmaa, Jüri Kaldmaa, Krista Ojasaar, Indrek Mesikepp, Jaan Malin, Arvo Valton, Toivo Tasa ja Maimu Berg. Tiit Aleksejev kuulutas välja Käsmu fondi.
Eesti kirjanike liit kuulutas 22. juunil välja romaanivõistluse võitjad. Esikoha vääriliseks tunnistati kaks romaani, kokku anti auhind kümnele autorile.
Romaanivõistlusele laekus 81 seni avaldamata käsikirja, millest esikoha pälvisid Loone Otsa “Armastus” ja Juta Kivimäe “Suur tuba”.
Eesti kirjanike liidu Siuru fondi stipendiumi pälvis tänavu luuletaja Joosep Vesselov.
Siuru fond põhineb Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi pärandil ja selle eesmärgiks on toetada oma loometee alguses olevaid autoreid, kelle teos(ed) on kantud Siuru vaimust ja toonud eesti kirjandusse värskeid tuuli.
Siuru stipendiumi mõte tekkis 2017. aastal, kui möödus 100 aastat Siuru kirjandusrühmituse sünnist, mille tähistamiseks valmis lavastus “Siuru õhtu 100”. Seni on stipendiumi pälvinud Kristjan Haljak 2018. aastal, “Siuru õhtu” viimasel etendusel.
2021. aastal leidis žürii koosseisus Berk Vaher, Märt Väljataga ja Veronika Kivisilla üksmeelselt, et Joosep Vesselovi luuledebüüt “Linna laul” annab tunnistust omanäolisest uuest autorist kirjandusmaastikul. Siuru stipendiumi suurus on 1000 eurot ja see anti Vesselovile üle 15. juunil Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias.