Uudiste arhiiv 2001-2006

15. novembril 2006
Romaanivõistlus 2006

2006 aasta Romaanivõistluse lõpptähtaeg läheneb! Eesti Romaaniühing teatab, et  romaanivõistluse tähtaaeg on 15.detsember 2006. Käsikirju kahes eksemplaris, koos märgusõnaga varustatud kinnise ümbrikuga, saab tuua või saata alates 1.detsembrist Kirjanike Liitu, Tallinn Harju tn.1.
Nagu eelmistel võistlustelgi, annab seitsmeliikmeline zürii koosseisus Jan Kaus(esimees) Ott Raun, Doris Kareva, Teet Kallas, Aino Pervik, Inna Lusti, Juhan Habicht,  välja kolm auhinda ning märgib ära kümme enim tähelepanu äratanud tööd.

17. märtsil 2006
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu

EKL üldkogul osales kokku 138 liiget. Üldkogu kiitis EKL juhatuse töö 2005. aastal heaks ning kinnitas majandusaasta aruande ja 2006. aasta eelarve. EKL üldkogu muutis ka põhikirja kahes punktis. Põhikirjamuudatuste poolt hääletas 123 osavõtjat. Sisuliste kirjandusteemaliste ettekannetega esinesid üldkogul Rein Veidemann, Kalev Kesküla ja Arne Merilai.
 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna laureaadid on: 

Luuleauhinnad:
Kristiina Ehin "Kaitseala"
Jürgen Rooste "Ilusaks inimeseks"

Lastekirjanduse auhind:
Piret Raud "Sanna ja salakütid"

Draama auhind:
Merle Karusoo "Misjonärid"

Esseistika auhind:
Madis Kõiv "Luhta-minek"

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde:
Anu Saluäär - Vilhelm Mobergi "Sisserändajad"

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde:
Heili Einasto, Lembi Loigu, Veronika Kivisilla, Risto Järv
"Estonian Folktales. The Heavenly Wedding" ingliskeelne tõlge

Vabaauhind:
Käbi Laretei "Otsekui tõlkes"

Artiklipreemia:
Aare Pilv "Poliitilisest (eba)korrektsusest uuemas Eestis. Visandeid viimase 15 aasta sotsiokultuurilise habitus´e muutumisest kirjanduse näitel."-  "Looming" 2005, nr 8.

Venekeelse autori kirjandusauhind:
Gohar Markosjan-Käsper "Karüatiidid"

Venekeelse autori kirjandusauhind:
Svetlan Semenenko - Pikaajalise viljaka loomingu ja kõrgetasemelise tõlketöö eest

Proosa kategoorias jättis kirjanduse žürii auhinna välja andmata, kuid andis kaks luuleauhinda. Artiklipreemia on 10.000 krooni, kummagi venekeelse kirjaniku preemia 15.000 krooni ning ülejäänud kategooriates on preemiasumma 40.000 krooni. 

Auhindade pidulik üleandmine on 14. märtsil Eesti Kirjanike Liidus (Harju tn 1) kell 16.
 

Abiraha on mõeldud toetuseks Eestis tegutsevatele eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Käesoleval aastal tuleb stipendiumidena jagamisele 6 200 eurot. Taotlused esitada fondi blanketil, mida võib saada Eesti Keele Instituudi 
valvelauast Tallinnas, Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolist või netiaadressilt http://www.eki.ee/eki/kordelin. Taotlused (masina- või arvutikirjas) saata või tuua A. Kordelini Sihtasutuse Eesti fondi esindajale Anu Haagile aadressil: Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituut, 10119 Tallinn. 
Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar kell 14.00. Info telefonil 644 83 62 või meiliaadressil anu@eki.ee. Tulemused tehakse teatavaks emakeelepäevaks, 14. märtsiks.
 

Eesti Loomeliitude Eeskoda esitab:

OH, MA ÖNNIS KULTUURIPEALIIN!
Vestlusi 2011. aasta kultuuripealinna teemadel
6. jaanuaril 2006 algusega 18.00 NO-teatris
(endises Ohvitseride Kasiinos Sakala tn. 3 Tallinnas)
Võistlustules Tallinna ja Tartu kultuuripealinnade projekti esindajad, keda hoiab ohjes Indrek Tarand.

Alates 20.00 jätkuvad pidustused NO teatrimaja kolmel korrusel:

LOOMELIITUDE UUS AASTA
Loovisikutele pakuvad vaatamis- ja kuulamisnaudingut:
Kunstirühmitus Pinkpunk
Siim Aimla ansambel ja Marvi Vallaste
Bonzo
Lackluster (Soome)
DJ-d: Tõnis Kahu, Estrada, Aivar Tõnso

Pilet eelmüügist Helle Aava juures Harju 1 loomeliitude liikmetele ja nende kaaslasele ainult 100 krooni!
Teistele 200 krooni. Loomeliitude pensioniealistele ja üliõpilastele ja nende kaaslasele 50 krooni.
Kohapeal kõigile 200 krooni!
 

Kirjandusfoorum "Paabeli raamatukogu" toimub 9.-10. detsembril Rahvusraamatukogus. Lähem info: 
http://www.nlib.ee/kirjandusfoorum
 

Eesti Romaaniühing teatab, et järgmise romaanivõistluse tähtaeg on 15. detsember 2006. Täpsem info järgneb 2006 a. septembris.

24.-28.oktoobril 2005
Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes II.

Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldavad 24.- 28. oktoobril 2005 ürituse "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes II".
Kirjanikud esinevad raamatukogudes järgnevalt:

Kerttu Rakke, Olavi Ruitlane, Peeter Sauter, Wimberg
24. oktoobril kl 12 Karksi-Nuia Kultuurikeskuses, kl 18 Viljandi Linnaraamatukogus; 25. oktoobril kl 10 Järvamaa Keskraamatukogus, kl 17 Koeru raamatukogus

Teet Kallas, Kalev Kesküla, Triin Soomets
26. oktoobril kl 15 Tartu Linnaraamatukogus, kl 18 Elva Linnaraamatukogus; 27. oktoobril kl 13 Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal, kl 17 Jõgeva Linnaraamatukogus

Ajakirja „Looming” toimetus
27. oktoobril kl 12 Põlva Keskraamatukogus, kl 18 Värska uues raamatukogus; 28. oktoobril kl 11 Võrumaa Keskraamatukogus, kl 14 Parksepa raamatukogus.

Kalju Kruusa, Jaan Malin, Aare Pilv, Hannes Varblane
26. oktoobril kl 16 Vinni-Pajusti raamatukogus, kl 18 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus; 27. oktoobril kl 11 Kohtla-Järve Keskraamatukogus, kl 15 Toila vallamajas

Piret Bristol, Lehte Hainsalu, Jüri Kaldmaa, Heiki Vilep
24. oktoobril kl 14 Suuremõisa tehnikumis, kl 17 Kärdla Linnaraamatukogus; 25. oktoobril kl 11 Lääne Maakonna Keskraamatukogus, kl 16 Kullamaa Kultuurimajas

Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Tarmo Teder
27. oktoobril kl 12 Otepää raamatukogus, kl 16 Valga Keskraamatukogus; 28. oktoobril kl 13 Märjamaa sotsiaalmajas, kl 16 Rapla Keskraamatukogus

Sass Henno, Jan Kaus, Eeva Park
27. oktoobril kl 12 Saaremaa Keskraamatukogus, kl 17. Orissaare raamatukogus; 28. oktoobril kl 13 Pärnu-Jaagupi raamatukogus, kl 16 Pärnu Keskraamatukogus

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuuriministeerium
Partnerid: Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
 

EKL juhatus koos SA Kultuurileht nõukogu  esindusega (Piret Saluri) valis ajakirja "Looming" uueks peatoimetajaks järgmiseks viieks aastaks Mihkel Muti.

26. septembril 2005
Novellivõistluse tulemused selgunud

Novellivõistluse parimad selgusid 26. septembril.
Eesti Kirjanike Liidu korraldatud 2005. aasta novellivõistlusele laekus tähtajaks 54 seni avaldamata käsikirja. Zhürii koosseisus Asta Põldmäe, Toomas Vint (esimees) ja Tarmo Teder on oma tööga lõpule jõudnud ning  hindas parimateks kahes võrdses jaos ehk ex aequo kaks teise auhinna pälvinud novelli: Aivar Jürgensoni „Lambakarjus ja Aeg“ ja Toomas Raudami „Vesi“´(a 4000 krooni). Ergutusauhinna (a 1000 krooni) vääriliseks arvati samuti kaks võrdseks hinnatud käsikirja: Angela Hofbergi (pseudonüüm) „Väljapääs“ ja Leonhard Koorti (psudonüüm) „Kenzo lilled“. 
Äramärgitute ehk kontaktivõtu kategooriasse mahtusid viis tööd: Kaido Liiva „Õunapuude roosa lumi“, Jorma Rotko „Estofiil“, Mehis Heinsaare „Hingus“, Veiko Belialsi „Härr kineraal“ ja Toomas Raudami „Käed“. 
Novellivõistlus korraldati uute eestikeelsete, kunstiväärtuslike ja žanriteadlike novellide loomise ning uute annete avastamise eesmärgil. 26. oktoobri õhtul loetakse Kirjanike maja musta laega saalis (Harju tn 1, III korrus) ette 2005. aasta novellivõistluse parimaid ja huvitavamaid jutte.
 

15. juunil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, kus valiti uus osakonna esimees ja juhatus. Senine esimees Janika Kronberg asus tööle Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina. Esimeheks kandideerisid Jaan Malin, Peeter Olesk, Olev Remsu ja Berk Vaher. Teise vooru pääsenud Olev Remsu ja Berk Vaher said vastavalt 17 ja 27 häält. Seega on uus Tartu osakonna esimees Berk Vaher. Juhatusse valiti Piret Bristol, Janika Kronberg, Ene Mihkelson, Aare Pilv, Olev Remsu, Kersti Unt ja Mart Velsker.
 

Konsultantide ülesandeks oleks anda nõu neile ilukirjanduse loomisest huvitunuile, kelle käsikirjad pole ühel või teisel põhjusel avalikkuse ette jõudnud. Konsultantide rolliks on mitte ainult lugeda saadetud käsikirju, vaid tagada kõikidele huvilistele ka tagasiside. Seetõttu kutsub Eesti Kirjanike Liit kõiki huvilisi, kellel on ilukirjanduslikke käsikirju (nii luule, proosa kui draama vallas), saatma neid aadressil konsultant@ekl.ee või Harju 1, Tallinn 10146. Käsikirju saab tuua kohale ajavahemikus 1. juulist - 1. augustini igal teisipäeval kl. 12.00-14.00 või saata juulikuu jooksul ülalmainitud aadressil. Kuna tegu pole võistlusega, piisab saatja nimest ning kontaktandmetest.
 

Koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega toimub Käsmus eesti kirjanduse tõlkijate seminar, n-ö järelaitamiskursus nelja möödunud aasta osas. Kaugemalt tulijaid on 32, kokku 13 riigist. Ülevaateloengutega viimase nelja aasta kirjandusest esinevad: 19.05 - Märt Väljataga (kriitika, esseistika), Jan Kaus (luule), 20.05 - Piret Kruuspere (draama), Janika Kronberg (proosa). Lisaks külastab seminari mitmeid kirjanikke, teiste seas Kristiina Ehin, Doris Kareva, Eeva Park, Rein Raud, Peeter Sauter jt. tutvustamaks oma loomingut ning arutlemaks tõlketeemadel.
 

EKL juhatus koos SA Kultuurileht nõukogu  esindusega (Urmas Klaas, Piret Saluri) valis järgmiseks viieks aastaks ajakiri "Vikerkaar" peatoimetajaks senise peatoimetaja Märt Väljataga.

25.-28. aprillil 2005
Tõlkijate ja toimetajate seminar

EKL musta laega saalis toimus seminar noortele tõlkijatele ja toimetajatele, kes said kogenud kolleegide käe all õpetust.

8. aprillil 2005
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu

EKL üldkogul osales kokku 147 liiget. Üldkogu kiitis EKL juhatuse töö 2004. aastal heaks ning kinnitas majandusaasta aruande ja 2005. aasta eelarve. Eesti Kirjanike Liidu üldkogu otsustas, et EKL määratleb end loomeliiduna Loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses. Selleks vajaminevate põhikirjamuudatuste poolt hääletas 137 osavõtjat.

24. märtsil 2005
Seminar "Ümber teadvuse palava pudru"

EKL musta laega saalis toimus seminar, kus pidasid ettekandeid: Kristjan Laasik "Teadvusest filosoofias ja kirjanduses, Arne Merilai "Luule ja teadvus", Andres Soosaar "Väiksed kastid linna keskel" ja Märt Väljataga "Romantiline eneseteadvus ja siirdkõne". 

16. novembril 2004
Romaanivõistlus 2004

Läheneb romaanivõistluse tähtaeg - 15. detsember 2004! Käsikirju võib tuua alates 1. detsembrist Kirjanike Liitu, Harju 1. Zhürii: Jaanus Adamson, Juhan Habicht, Eeva Park, Aino Pervik, Ott Raun, Linda Uustalu, Berk Vaher

21.-23.oktoobril 2004
Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes

Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldavad 21.- 23. oktoobril ürituse "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes", mille käigus kaheksa hetkel aktiivselt tegevat Eesti kirjanikku külastavad kaheksat Eesti raamatukogu. Kaks neljaliikmelist gruppi kohtuvad raamatukoguhoidjate ja lugejatega, mille käigus räägitakse nii eesti kaasaegsest kirjandusest kui ka oma loomingust. Grupp koosseisus Jürgen Rooste, Toomas Raudam, Karl Martin Sinijärv ja fs astuvad üles Viljandi linnaraamatukogus (21.10, kl. 12), Lääne maakonna keskraamatukogus (22.10, kl. 11), Albu põhikoolis (22.10, kl. 16) ja Pärnu keskraamatukogus (23. 10, kl. 12). 
Grupp koosseisus Leelo Tungal, Eeva Park, Urmas Vadi ja Jan Kaus astuvad üles Põlva keskraamatukogus (21.10, kl. 11), Võrumaa keskraamatukogus (21.10, kl. 15), Jõgeva keskraamatukogu (22.10, kl. 13) ja Jõhvi keskraamatukogus (23.10, kl. 12).
Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital. Lähem info telefonil 56 658 314 (J. Kaus).

 

EKL juhatus koos "Akadeemia" kolleegiumi esindusega valis järgmiseks viieks aastaks ajakiri "Akadeemia" peatoimetajaks matemaatikadoktor Toomas Kiho.

10. septembril 2004
Tõlkijate seminar 2005

Koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega toimub eesti kirjanduse tõlkijate seminar 18.-22. mail 2005 Käsmus.

27. juunil 2004
Kaasaegne eesti kirjandus Vikerraadios

Alates 27. juunist 2004 (hommikuprogrammi viimases tunnis, orienteeruvalt kell 09.30) hakatakse Vikerraadios esitama kaasaegset eesti kirjandust. Lugemised toimuvad igal pühapäeval. Eesmärk on tutvustada ja anda ülevaadet kaasaegsest eesti kirjandusest ning seekaudu pakkuda kuulajatele puhast naudingut. Tekstid on pärit eeskätt ajakirjade Looming ja Vikerkaar viimastest aastakäikudest. Esitusele tulevad lühilood või katkendid ka pikematest jutustustest, romaanidest ja novellidest. Autoriteks on Ervin Õunapuu, Andres Vanapa, Jan Kaus, Mart Kivastik, Ilmar Jaks, Lembit Kurvits ja teised. Sel pühapäeval alustatakse Andrus Kivirähki monoloogidega rahast. Tekste loevad eesti tippnäitlejad. Ines Aru, kes alustab, annab teatepulga hiljem üle Üllar Saaremäele, Saaremäe Andres Noormetsale jne. See rubriik -  "Uued lood" - on Vikerraadio kirjandussaate "Litter" käepikendus. Toimetajaks on Urmas Vadi ja helirezhissööriks Külli Tüli. Lugemisi on toetanud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Lisainfo Urmas Vadi vadi@er.ee
 

16. aprillil 2004
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu

EKL üldkogul valiti uus esimees - Jan Kaus ja uus juhatus: Maimu Berg, Mall Jõgi, Krista Kaer, Kalev Kesküla, Andrus Kivirähk, Mati Sirkel, Piret Viires, Märt Väljataga. Juhatusse kuuluvad ka Loomingu peatoimetaja Udo Uibo ja  Tartu osakonna esimees Janika Kronberg. 

EKL üldkogul võeti vastu ka järgmine avaldus:
"Eesti Kirjanike Liidu 2004. aasta üldkogu peab vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu täidaksid koalitsioonilubaduse ning võtaksid kiiresti vastu loovisikute ja loomeliitude seaduse, mida on juba aastaid ette valmistatud ning mis parandab eesti kultuuriloojate loometingimusi ning annab meile hädavajaliku õigusliku staatuse."

1. märtsil 2004
Alustas tööd "Autorihüvitusfond"

Uus fond hakkab maksma autoritele hüvitust  teoste laenutamise eest rahvaraamatukogudest.
Info "Autorihüvitusfondi" koduleheküljelt http://www.ahf.ee/
 

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Toomas Liiv  luulekogu "Luuletused" eest.
 

2003. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Doris Kareva luulekogu "Mandragora". 
 

EKL musta laega saalis toimus A. H. Tammsaare juubelikonverents "Tammsaare - aegumatu aare". Tammsaare romaanipreemia, mis antakse viimase viie aasta parimale romaanile, pälvis Andrus Kivirähk romaaniga "Rehepapp".
 

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Aleksander Suuman luulekogu "Tondihobu tõugud vetikatega" eest.
 

8. oktoobril tähistab Eesti Kirjanike Liit oma 80. juubelit. Eesti Kirjanikkude Liit kui kirjanike ja kriitikute kutseühing asutati 8. oktoobril 1922. aastal  Tallinna Raekojas, esimeseks esimeheks valiti Friedebert Tuglas, liitu kuulus 33 liiget. Eesmärgiks oli kirjanike koondamine ja kirjanduselu organiseerimine. 

Oma kaheksakümne tegevusaasta jooksul on Eesti Kirjanike Liit olnud üks juhtivaid ühiskondlikke organisatsioone Eestis. Praegu koondab Eesti Kirjanike Liit kui kutseühing 296 kirjanikku, kriitikut ja tõlkijat. EKL-i esimees on aastast 1995 Mati Sirkel.

Oma 80. aastast juubelit tähistab Eesti Kirjanike Liit Tallinna Raekojas esitledes raamatut “Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940”. Autoriks on Katrin Raid, toimetajaks Toomas Haug, kujundajaks Jüri Kaarma. Raamat annab ülevaate Eesti Kirjanikkude Liidu ajaloost alates loomisest kuni 1940. aastani rõhuasetusega kirjanikkonna organisatsioonilisel tegevusel. Raamat on illustreeritud rohkete ajalooliste fotodega ja varustatud lisadega.
 
 

EKL juhatus koos kirjastus "Perioodika" nõukogu esimehega valis järgmiseks viieks aastaks ajakirja "Looming" peatoimetajaks senise peatoimetaja Udo Uibo.
 

2002. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Ene Mihkelsoni romaani "Ahasveeruse uni". Varem on selle preemia saanud eesti kirjanikest Emil Tode, Jaan Kaplinski ja Jaan Kross.
 

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Ene Mihkelson romaani "Ahasveeruse uni" eest.
 

EKL Tartu osakonna poolt välja antava Betti Alveri debüüdipreemia sai 2001. aastal Mehis Heinsaar novellikogu "Vanameeste näppaja" eest.
 

EKL juhatus koos kirjastus "Perioodika" nõukogu esindusega valis järgmiseks kolmeks aastaks ajakiri "Akadeemia" peatoimetajaks matemaatikadoktor Toomas Kiho.
 

2001. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp". Varem on selle preemia saanud eesti kirjanikest Emil Tode, Jaan Kaplinski ja Jaan Kross.
 

20.-21. augustil tegi Eesti Kirjanike Liidu juhatus  ametliku külaskäigu Soome kolleegidele Helsingisse. 500-liikmelise Soome Kirjanike Liidu peakorteris vahetati juhatuste vahel teavet kirjanikele oluliste asjade üle siin- ja sealpool lahte ning lepiti kokku soome kirjanike vastuvisiidis Eestisse septembri lõpul, mil ehitatakse taas kord ka “Luulesild”. Võõrustajad vahendasid kaks tulevikku arvestades huvitavat kohtumist: kopeerimishüvitust vahendava asutuse “Kopiosto” asjatundjaga ja print-on-demand-raamatukauplusega, kus on võimalik trükkida ja köita raamatuid nö tosintiraazhis või samuti pisitiraazhis järele trükkida näiteks ajaloolisi haruldusi. Mõtlemisainet tekkis küllaga. Peeti kõnesid ja kõlistati klaase, nagu ikka, õhkkond oli võrdhuvitatult sõbralik ehk meie suhted Soome kolleegidega on igati heanaaberlikud. Viimane taoline visiit toimus 1996. aastal.