|
|
  |
| Tallinna Kirjandusfestival |
| 13.-17. mail 2009
Harju tänava kirjandustelgis | | |
Albert Camus´ “Katkus” on Grandi-nimeline tegelane, kes tahab kirjutada täiuslikku lauset. Tal on kirjas nii: “Ühel ilusal maikuu hommikul ratsutas elegantne amatsoon uhkel raudjal märal mööda Boulougne´i metsa õitsvaid alleesid.” Loo lõpus, pärast katkust paranemist, kaalub Grand lausest omadussõnade eemaldamist. See tähendab, et tema ideaalse lause kirjutamisotsingud ei lakanud, ei jõudnud lõpule.
Grand pole muidugi mingi erand – eks iga kirjanik tahab kirjutada mitte ainult olulistest asjadest, vaid kirjutada olulistest asjadest hästi. Või isegi ebaolulistest asjadest hästi. Ezra Pound on rääkinud kirjanikest kui keele tõhususe alalhoidjatest. Meenub üks Krista Kaera tõlgitud John Banville´i lause (romaanist “Puutumatu”): “Rammus päikesevalguse tilk virdas madalal laual klaasist kirjapressis”. Loo liikumise seisukohalt ehk täiesti kõrvaline lause muudab suvise ja pärastlõunase valguse kombatavaks, seda saab peaaegu maitsta, valgusest saab justkui sulavõi, mille virdav tilk paneb lause suus sulama ja tundma selgelt selle peamist koostisosa – nukrust, nostalgiat. Banville´i lause näitab eredalt, miks eesti keeles on kirjanduse pikem nimi ilukirjandus.
Ilukirjandust ajendav ja arendav soov kirjeldada kirjeldamatut, sõnastada sõnastamatut, kirjutada sõnade abil sõnade vahele, taha ja kohale on kindlasti üks peamisi põhjuseid, miks korraldada üht kirjandusfestivali. Meie soov on tuua üheks ajahetkeks Tallinnasse kokku harukordne arv kirjutavaid inimesi, kes mitte ei ainult ei taha kirjutada täiuslikke lauseid, vaid kel on see ka õnnestunud. Ning kui uskuda üht filosoofi, kelle meelest keele piirid määravad kindlaks ka maailma piirid, siis on meie sooviks, et need täiuslikud laused muudaksid mitmekesisemaks ja avaramaks võimalikult paljude inimeste maailma.
Jan Kaus
|
|
|