Kroonikat: Aprill, 2018 13.04.18

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

 

 

  1. veebruaril anti Kultuurikatlas üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Elutööpreemia pälvis kirjanik Mats Traat. Kirjanduse valdkonna aastapreemia sai Malle Salupere raamatu „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel” eest.

 

  1. veebruaril kogunes Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” lugemis­klubi, kõneldi Antonio Tabucchi raama­tust „India nokturn”.

 

  1. veebruari lastehommikul Tartu Kirjanduse Majas esines Tartu linnakirjanik Mika Keränen.

 

  1. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas Bingeni Hildegardi koguteost „Valik kirju”. Vestlesid valimiku tõlkija Riina Ruut, Rauno Alliksaar ja Siim Lill. Gooti harfil musitseeris Lilian Langsepp.

 

  1. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu saalis laulis Triin Soometsa sõnadele loodud laule Tiit Born, kaasa tegi Teet Raik kitarril ja flüügelhornil. Triin Soomets luges oma luulet.

 

  1. veebruaril oli Kirjanike Liidu saalis Peipsiveere pärastlõuna, kus romaani­võistluse võitjate Vahur Afanasjevi, Triinu Merese ja Eva Koffiga vestlesid Risto Vahimets, Jaan Puusaag ja Janek Kalvi. Kuulutati välja järgmise romaani­võistluse žürii koosseis: Tiit Aleksejev, Ene Paaver, Aare Pilv, Vahur Afanasjev, Maimu Berg, Peeter Helme ja Rein Põder.

 

  1. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong” teemal „Eilne maailm (II). Stefan Zweig”.

 

  1. veebruaril esinesid Tartus Loomingulises kodusalongis nr 15 luuletajad Silja Järventausta, Heidi Iivari ja Kai Aareleid ning pianist Marge Loik. Kaasnenud näitusel olid kunstiteostega esindatud Liisi Örd, Ülo Sooster, Herman Talvik, Andrus Kasemaa, Ahti Seppet ja Andrus Peegel.

 

  1. ja 17. veebruaril korraldati Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

 

  1. veebruaril peeti Underi ja Tuglase Kirjandus­keskuses teadusseminar, kus Kristi Viidingu ja Thomas Hoffmanni juhtimisel arutleti Liivimaa humanisti David Hilcheni kirjandusloolise, keelelise ja õigusajaloolise pärandi üle.

 

  1. veebruaril kuulutati Harju maa­konna­raamatukogus Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna laureaadiks Marju Lepajõe. Žüriisse kuulusid Ülle Madise, Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik.

 

  1. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” ansambli Põhja Konn omanimelise duubelvinüülplaadi eelkuulamine, kõnelesid Mart Velsker ja Henri Roosipõld.

 

  1. veebruaril esitleti Kirjanike Liidu saalis kirjanduslikul kolmapäeval Boriss Baljasnõi luulekogu „Vihmade varjus” (Eesti Keele Sihtasutus). Üles astusid autor, Mats Traat, Aare Pilv, Eda Ahi ja Contra. Õhtut juhtis Igor Kotjuh.

 

  1. veebruaril tähistas ajakiri „Keel ja Kirjandus” Eesti Keele Instituudi suures saalis oma 60. aastapäeva. Anti kätte auhinnad 2017. aastal ilmunud kaastööde eest, tutvustati teemanumbrit „Humanitaarteadused ja rahvus”. Kõneles peatoimetaja Johanna Ross, sõna said laureaadid David Ogren, Eneken Laanes, Katre Kikas ja Kristi Metste.

 

  1. veebruaril esitles Katrin Väli graafika­­ateljees „Grafodroom” oma luule­kogu „Sugulane”. Luuletusi lugesid autor ja Priidik Hallas, muusikat tegid Katrin Rätte ja Madis Alumäe.

 

  1. veebruaril esinesid Stockholmi Eesti Majas Estival 2018 raames toimunud kirjandusõhtul rootsi kirjandusteadlane Ebba Witt-Brattström, Janika Kronberg ja Sofia Rubina. Ürituse korraldas Rootsi Eestlaste Liit.

 

  1. veebruaril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Rein Siku raamatut „Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa”.

 

  1. veebruaril esitles kirjastus „Hea Lugu” Eesti Lastekirjanduse Keskuses Asta Põldmäe lasteraamatut „Murulauk” (illustreerinud Mariann Joa). Kõnelesid autor, raamatu toimetaja Toomas Haug, Anni Kreem ja Hando Põldmäe. Autorit küsitles kirjastaja Tiina Kaalep. Muusikat tegi ukuleleansambel Joosep Sanga juhatusel.

 

  1. veebruaril kuulutati välja Virumaa kirjandusauhinna laureaat, kelleks on Vahur Afanasjev EKL-i romaanivõistluse võitnud romaaniga „Serafima ja Bogdan”.

 

  1. veebruaril esitles Leo Luks Tallinna klubis „Woodstock” oma luulekogu „Vaene maa”. Autor luges oma luulet, temaga vestles Jaak Urmet.

 

  1. veebruaril oli Kirjanike Liidu saalis muuseumihommiku külaliseks Kairi Look.

 

  1. veebruaril peeti Tartu linnaraamatukogus lugude õhtu „Inimhetked ja kohtumisretked”. Külas oli jutuvestja ja maailmarändur Ena Mets.

 

  1. veebruaril anti Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis üle riiklikud kultuuripreemiad. Pikaajalise loomingulise tegevuse eest pälvis selle kirjanik Aino Pervik ja 2017. aasta loomingulise tegevuse eest Mart Kangur (luulekogu „Liivini lahti” ning prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari teose „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia” tõlge eesti keelde).

 

  1. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Majas sarja „EV200” 2. osa pealkirjaga „Monarhi vastuvõtt”. Oma visiooni 2118. aasta pidulikust aktusest esitles Paavo Matsin.

 

  1. veebruaril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi.

 

  1. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Naine ja tunnustus” vestlesid Kirjanike Liidu saalis Maarja Kangro, Johanna Ross ja Märt Väljataga.

 

  1. veebruaril olid Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all uued tõlked Austria kirjandusest: Hans Platzgumeri romaan „Serval” ja Robert Seethaleri romaan „Kogu elu”. Külas oli tõlkija Piret Pääsuke, vestlust juhtis Linda Jahilo.

 

  1. veebruaril avati Tartu linnaraamatukogus näitus „Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendid Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate kommentaaridega”.

 

  1. veebruaril esitles Liisi Õunapuu Karksi-Nuia raamatukogus oma romaani „Le Rhino”.

 

  1. veebruaril toimus Tartu Kirjan­duse Maja raamatupoes „Utoopia” 50. lugemisklubi õhtu, arutlusel oli A. H. Tammsaare „Inimese jälil”.
  2. veebruaril esitles Leo Luks Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” oma luulekogu „Vaene maa”, autoriga vestles Aare Pilv.

 

  1. veebruaril avati Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus Eesti Vaba­riigi 100. aastapäevale pühendatud näitus „Eesti raamat 1918—2018”, kus iga aastat esindas üks ajastule iseloomulik teos. Näituse koostasid Karmen Velit­schinsky ja Mari-Liis Rüütli.

 

  1. veebruaril oli Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis vestlusõhtu, kus juttu ajasid luuletaja Triin Soomets ja ajakirjanik Vilja Kiisler.

 

  1. veebruaril esinesid Tartu kohvikus „Barlova” kirjandusõhtul Dären Clere, Talvike Mändla, Asif Sattar, Hebo Rahman, Jaan Malin jpt.

 

  1. veebruaril esitles kirjastus „Sinisukk” Tallinnas ja 28. veebruaril Tartus „Apollo” raamatupoes Gustav Rosensteini raamatut oma emast Salme Raatmast „Te juba olete meil nimekirjas” (tõlkija Arne Nielsen). Autoriga vestles Tallinnas Jaan Undusk ja Tartus Reet Bender.

 

  1. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval oli Kirjanike Liidu saalis vestlus­õhtu Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidega. Osalesid Paul-Eerik Rummo, Kai Aareleid, Ilona Martson, Ants Paikre ja Veiko Belials. Õhtut juhtis Peeter Helme.

 

  1. veebruaril esitleti Tartus Soome Instituudis Pekka Lilja raamatut „Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest”. Autoriga vestles Mart Velsker.

 

 

 

Õnnitleme!

 

  1. märts — Ann Must 65
  2. märts — Andres Langemets 70
  3. märts — Erik Tohvri (Hans-Erik Laansalu) 85

 

 

Estica

 

  1. veebruaril anti Kalle Käsperile Peterburis üle Venemaa vanima kirjandusajakirja „Zvezda” aastapreemia romaani „Чудо” („Ime”) eest. Romaan kandideeris ka preemiale Vene Booker 2017 ja jõudis finaali 19 parema romaani hulka (kokku kandideeris 79 teost).

Varem on Käsper pälvinud „Zvezda” aastapreemia 2005. aastal jutustuse „Saksamaa õppetunnid” eest. Sama ajakiri hakkas alates veebruarist järjejutuna avaldama tema epopöad „Buridanid” autori enda ja Gohar Markosjan-Käsperi tõlkes.

Tulevased sündmused

Palju õnne sünnipäevaks, Linnar Priimägi!

Tervitame uusi liikmeid:
Heli Künnapas
Paul Johannes Raud