Kroonikat: Märts, 2023 07.03.23

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

1. veebruaril toimus kirjanduslik kolma­päev „70 aastat hingede ööd”. Karl Ristikivi „Hingede öö” esmatrüki 70. aasta­päeva ja värskelt ilmunud soomekeelse tõlke puhul esinesid Jouko Vanhanen, Janika Kronberg, Kalle Niinikangas ja Tiit Aleksejev. Katkendeid teosest luges Enn Lillemets. Sündmus toimus koostöös Soome Instituudiga.

 2. veebruaril esines Tartu Linnaraamatukogu kirjandusõhtul Martin Algus, autoriga vestles Mihkel Kunnus.

 2. veebruaril esitleti kultuuriklubis Promenaadiviis Laurence Sterne’i romaani „Tristram Shandy elu ja arvamused”. Tõlkija Kersti Undiga vestles Eva Lepik, katkendeid teosest esitas Tartu Luuleteater.

 2. veebruaril toimus Koeru kultuuri­majas eesti kirjanduse pidunädala konverents „Kirjandus kui identiteedi kujundaja”. Ettekandega esinesid Rein Veidemann, Elmo Nüganen, Igor Kotjuh, Aija Sakova, Arne Merilai, konverentsi juhatas Margit Kilumets.

 4. veebruaril toimus Albu rahvamajas „Kirjanduslik oaas”. Esinesid Johanna Ross, Tauno Vahter, Kalju Kruusa, Mart Kangur, Sveta Grigorjeva ja Mehis Heinsaar, vestlusi juhtis Maarja Kangro. Anti üle 46. A. H. Tammsaare nimeline kirjandus­preemia, mille pälvis Mehis Heinsaar romaani „Kadunud hõim” eest. Üritusel musitseerisid Albu ja Aravete noorteansamblid, Indrek Kruusimaa ja Pääru Oja, Justament; plaate mängis DJ Dr Ormusson.

 7. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Mare Kõiva ja Reet Hiiemäe raamatut „Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis”. Raamatust vestlesid Reet Hiiemäe, Mari-Liis Sinilaht ja Ruta Juzulenaite, vestlust juhtis Madis Arukask.

 8. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Juhan Hellerma oma luulekogu „Maailmaõhetus”. Autoriga vestles Joonas Hellerma, sõna võttis Rein Veidemann, tekste esitas Kristel Algvere. Teost esitleti 16. veebruaril ka Tartus Werneri kohvikus, kus autoriga vestles Heleri All ja tekste esitas Elisabeth Heinsalu.

 8. veebruaril anti Viimsi Artiumis üle Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad. Kirjanduse valdkonna peapreemia pälvis Mehis Heinsaar romaani „Kadunud hõim” eest ning elutööpreemia Peeter Torop.

 9. veebruaril esinesid Eesti Rahvus­raamatu­kogu väikses majas Eva Koff ja Triinu Tamm.

 10. veebruaril toimus Tartu Raekoja platsil „Bussiluule” seitsmenda tekstivaliku avaüritus. Luuletusi esitasid Merca ja Tartu Luuleteater.

 10. veebruaril kuulutati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis välja 2022. aasta kauneimad raamatud. Ürituse korraldas Eesti Kirjastuste Liit.

 10. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmeõhtu, kus Meelis Kraft esitles oma romaani „Tiuhkamäe”. Autoriga vestles Jaile Jürgens.

 13. veebruaril toimus Vildes ja Vines TarSlämmi III eelvoor, mille võitis Murca. Slämmi külalisesinejaks oli Heidi Iivari, musitseeris Karl Kruuse.

14. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitles Jüri Kolk oma luulekogu „Fuuga”. Autoriga vestlesid Morten Made ja Elisa-Johanna Liiv.

 14. veebruaril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Eesti Rahvusraamatu­kogu Minu Raamatukogu (MIRKO) e-välja­annete laenutuskeskkonna esitlus.

 14. veebruaril anti üle Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi auhind „Klassiku sõber”, mille pälvis Maarja Undusk monograafia „Ellen Niit. Heleda mõtte laast” eest.

 15. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval toimus Mari Saadi loominguline õhtu. Avasõnad ütles Piret Viires, Mari Saadi ja Liidia Meelega vestles Igor Kotjuh, musitseeris Leho Rubis.

 15. veebruaril esitles Kristel Vilbaste Tartu Linnaraamatukogus raamatut „Meie joogi­vesi. Allikad, kaevud, kraanid ja pudelid”. Autoriga vestles Liis Seljamaa.

 17. veebruaril esitleti Rahvusarhiivi Noora hoones ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbrit „Nõukogude aja kirjandus- ja kultuuri­elu”. Teemanumbrit tutvustasid Tõnu Tannberg ja Janika Kronberg. Samas anti üle Keele ja Kirjanduse aastaauhinnad, mille pälvisid Külli Prillop ja Külli Habicht, Tanar Kirs ning Art Leete, Svetlana Karm, Piret Koosa ja Kaur Mägi.

 18. veebruaril esitleti kultuuriklubis Salong Jens Halfwasseni teost „Plotinos ja uusplatonism”. Teosest kõnelesid Jaan Lahe ja Neeme Näripä, vestlust juhtis Siim Lill.

 19. veebruaril anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle Jaan Krossi kirjandusauhind, mille pälvis Katrin Laur romaani „Tunnistaja” eest.

 20. veebruaril anti Eesti Teaduste Akadeemias üle riiklikud kultuuri aasta- ja elutööpreemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis aastapreemia Heli Allik Jonathan Littelli raamatu „Eumeniidid” tõlke eest.

 20. veebruaril esitleti tARTu poes kirjanduslikku LP-d „ETNO-TONTE 2. Metsa mõte”. Esinesid Hendrik Relve, Carolina Pihelgas ja Contra, õhtut juhtis Jaan Malin.

 21. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti kultuuriklubis Salong Arne Næssi teost „Elufilosoofia”. Teosest vestlesid Peep Mardiste ja Mihkel Kunnus, vestlust juhtis Siim Lill.

 22. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval toimus ukraina kirjanduse õhtu. Ukraina luuletajate tõlkeid esitasid Anna Verschik, Katja Novak, Veronika Kivisilla ja Kätlin Kaldmaa.

 22. veebruaril toimus Tartu Ülikooli loodus­muuseumis loodusluuleõhtu, kus esines Hanneleele Kaldmaa.

 22. veebruaril toimus Tartu Linnaraamatu­kogu Karlova-Ropka harukogus kohtumis­õhtu Tiia Toometiga, autoriga vestles Jaanika Palm.

 27. veebruaril avati Tartu Linnaraamatu­kogus näitus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele nomineeritud teostest.

 28. veebruari kirjanduslikul teisipäeval tähistati Kalevala päeva. Kirjanduskollek­tiiv Iso Pullo esitas tekstikava, samuti peeti lühiettekandeid.

Tulevased sündmused

Tervitame uusi liikmeid:
Andres Adamson
Kai Olivia Arrak
Hanneleele Kaldmaa
Anu Raud
Vootele Ruusmaa