Kroonikat: Veebruar, 2016 12.02.16

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

  1. detsembril Tartu Kirjanduse Majas toimunud kirjanduslikul teisipäeval „Käsmu kordused” esitasid Marju Lepajõe, Janika Päll ja Amar Annus Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni sügiskooli jaoks valminud ettekandeid.

2. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Kirjanduslik kolapäev” esinesid Asko Künnap, Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv, Veronika Kivisilla, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mathura jt. Muusikat miksis Helena Läks.

2. detsembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas Cornelius Hasselblatti artiklikogumikku „Eemalt vaadates: veerand sajandit eesti kirjandusega” (Tartu Ülikooli Kirjastus).

3. detsembril korraldas Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus konverentsi „Põimunud kirjandus: kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”, kus ettekanded tegid Mirjam Hinrikus, Piret Kruuspere, Eneken Laanes, Anneli Mihkelev, Aare Pilv, Ulrike Plath ja Linda Kaljundi (ühisettekanne), Aija Sakova-Merivee, Jaan Undusk, Rein Undusk, Rein Veidemann. Konverentsi teesid publitseeriti eraldi väljaandena.

3. detsembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Aasta Rosina auhinna võitjaks Kertu Sillaste pildi­raamatuga „Ei ole nii!” (kirjastus „Päike ja Pilv”). Auhind antakse eelmise aasta kõige omanäolisema lasteraamatu autori(te)le.

3. detsembril kõneles A. H. Tammsaare muuseumis loengusarjas „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus” Katrin Aava teemal „Retooriline visioon — ühiskonda siduv lugu”.

3. detsembril esitles Marge Pärnits Tartus kohvikus „Armastus” oma luule­kogu „Varastatud kevad” („Tammerraamat”).

3. detsembril esinesid Hunt Museum’is Limerickis Doris Kareva (luule), Robert Jürjendal (kitarr) ja Liis Viira (harf). 4. detsembril esinesid nad Dublin Castle’is koos iiri poeedi Vincent Woodsiga.

3. detsembril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Mirjam Johannese raamatut „Minu Barcelona. Mäe ja mere embuses”.

8. detsembril meenutati Jaan Kruusvalli Eesti Draamateatri Maalisaalis mälestusõhtul „Hääled. Jaan Kruusvall 75”. Kruusvalli isikust ja loomingust rääkis Toomas Haug, isiklikke kokkupuuteid meenutas Mats Traat. Kruusvalli näidendite lavastusi meenutati salvestuste vahendusel, kõnelesid näitlejad ja lavastajad Tõnu Tamm, Hans Kaldoja, Mari Lill, Margus Mikomägi, Carmen Mikiver, Aleksander Eelmaa ja Margus Kasterpalu, katkenditega astusid üles Tõnu Oja ja Pääru Oja ning Carmen Mikiver. Peeter Margus esitas viiulipalu.

8. detsembril esitles Mari Järve Tartu Linnaraamatukogus toimunud vestlus­õhtul „Kontakt ja konflikt” oma romaani „Klaasmeri” (kirjastus „Hea Lugu”). Autoriga vestles Piret Ehin.

9. detsembri kirjanduslik kolmapäev „Tühi saal 2” Kirjanike Liidu saalis korraldati koos Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudiga (TÜHI). Oma tekste lugesid Mariliin Vassenin, Johanna-Mai Vihalem ja Wimberg. Toimus Jan Kausi novelli „Tühi saal” dramatiseeritud esiettekanne. Lavastas Jaanika Juhanson.

10. detsembril esitles kirjastus „Varrak” Viljandis Kondase keskuse Salongi­õhtul Katrin Johansoni debüüt­romaani „Läbikäidavad toad”. Katkendeid teosest luges autor, muusikat tegid Peeter Pai, Kaur Pai ja Katrin Pavlov.

10. detsembri KirjandusAit Kloostri Aidas kandis nime „Elas kord…”, teemaks muinasjutud kirjanduses. Julia Tofantšuk rääkis Angela Carterist, Hanneleele Kaldmaa Helen Oyeyemist ja Pille Kruus Amélie Nothombi „Sinihabemest”. Muusikat tegid Karoliina Kreintaal ja Lee Trei, katkendeid luges Maarja Mitt. Vestlust juhtisid Kätlin Kaldmaa ja P. I. Filimonov.

10. detsembril toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” TarSlämm. Külalisena esines Jessy James LaFleur Saksamaalt.

10. detsembril rääkis Peeter Sauter Solarise keskuse Apollo raamatupoes oma uuest teosest „Lapsepõlvelõhn” („Petrone Print”).

11. detsembril võeti Tartu vastu UNESCO loovlinnade võrgustikku ja sai rahvusvahelise kirjanduslinna tiitli.

11. detsembril peeti Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis traditsioonilise jõulukuu raamatunädala raames Paabeli Raamatukogu kirjanduskonverents „Aja vaim ja vari”. Tervitussõnad ütles Karl Martin Sinijärv, ettekanded tegid Indrek Ojam, Maia Tammjärv, Armin Kõomägi, Rebekka Lotman, Kristjan Haljak, Kätlin Kaldmaa, Mait Vaik, Evelyn Fridolin ja Jim Ashilevi. Anu Saluäär ja Triinu Tamm vestlesid „Loomingu Raamatukogust”; Milleri salongis kandsid luule- ja muusikakava ette Asko Künnap, Adam Cullen, Argo Vals ja Karl Petti.

11. detsembril esitlesid Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana oma raamatut „Kettmõõgaga mõõdetud maa”. Ettekande „Kassandra lõhkepea. Katastroofi­järgne maailm endise idabloki ulmes” pidas Jüri Kallas.

12. detsembril avati Tartu Kirjanduse Majas raamatupood Utoopia, oma lasteraamatut „Villiam” esitles Heiki Vilep.

12. detsembril avati Ahrenshoopis Künstlerhaus Lukas’es eesti-saksa kirjandus- ja kunstiprojekti „Esialgu on aeg” ettevõtmisel Doris Kareva ja saksa luuletaja Daniele Seeli loomingu põhjal loodud kunstinäitus. Esinesid mõlemad luuletajad.

14. detsembril tähistati Kirjanike Liidu saalis konverentsiga „Arvo Valtoni lugeja” kirjaniku 80. sünnipäeva. Avasõnad ütles Karl Martin Sinijärv. Ettekanded tegid Jaanus Vaiksoo, Ivar Sild, Tõnis Kahu ja Muš Nadii. Tekste luges Tõnn Lamp.

14. detsembril toimus Tartu Linnaraamatukogus kohtumine dokumentaal­jutustuse „Karuks istus vangitornis… 1980 aasta, mis raputas Eestit” autori Tarmo Vahteriga.

15. detsembri kirjanduslikul teisipäeval korraldasid „Värske Rõhk” ja EKL Tartu osakond Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” Värske Õhtu, kus esitleti ajakirja talvenumbrit. Luulet lugesid Hanneleele Kaldmaa, Silvia Urgas, Joanna Ellmann, Marilyn Mägi ja Triinu Heinloo.

15. detsembril avati Tartu Linnaraamatukogus raamatunäitus „Täitunud unistused”, mis tutvustas reaalsuseks saanud leiutisi Leonardo da Vinci, muinasjuttude ja ulmekirjanduse fantaasiatest. Väliseesti ja vanema raamatu osakonnas avati väljapanek „Saja-aastased raamatud meie raamatukogus: ilmunud 2015”.

16. detsembril tuli Tartu Linnaraamatukogu uues kohvikus „Tort ja Trühvel” kokku noorte pop-up kirjanduskohvik.

16.—17. detsembrini korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Uuringute Keskus 59. Kreutzwaldi päevade konverentsi „Dialoogid I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome”. Üles astusid Urmas Sutrop, Kristiina Ehin (kes kuulutas välja elulugude kogumise võistluse), Mare Kõiva, Tiit Hennoste, Heete Sahkai, Meelis Mihkla, Mari-Liis Kalvik, Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik, Kristel Uiboaed, Renate Pajusalu, Margit Sutrop, Katre Kikas, Irina Belobrovtseva, Peeter Olesk, Janika Kronberg, Epp Annus, Triinu Ojamaa, Liisi Laineste, Tõnno Jonuks, Atko Remmel, Liina Lukas, Aado Lintrop, Mare Kalda ja Piret Voolaid. Külli Habicht esitles raamatut „Heinrich Stahli tekstide sõnastikust”, Liisi Laineste kogumikku War matters. Constructing Images of The Others 1930s to 1950s, Andreas Kalkun raamatut „Seto laul eesti folkloristika ajaloos” ja Helen Kõmmus „Iiuma vägimihe Leigri seiklusi”. Oma filme tutvustas udmurdi folklorist Denis Kornilov. Üritust juhatasid Anneli Baran, Urmas Sutrop, Eda Kalmre ja Marin Laak.

17. detsembril arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi ja otsustas võtta loomeliidu liikmeiks Helena Läksi ja Maarja Pärtna.

22. detsembril avati Tartu Linnaraamatukogus raamatunäitus „Kirjanduslikud pealinnad: Stockholm” Stockholmis elanud ja töötanud kirjanike loomingust, aga ka teostest, mille tegevus toimub selles linnas.

 

 

Õnnitleme!

 

  1. jaanuar Jaan Kaplinski 75

 

Esimene Ants Orase nimeline kriitikaauhind

Johanna Rossile

 

  1. detsembril anti Tartu Kirjanduse Maja saalis esimest korda üle Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind, mille asutasid SA Kultuurileht kriitikatoimetajad ja mis määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud ilukirjandusteos(t)e kohta. Auhinna pälvis Johanna Ross arvustuse eest „Poeet suure P-ga, Lumehelbeke suure L-ga” („Keel ja Kirjandus” 2015, nr. 5). Arvustus käsitleb Andrus Kasemaa romaani „Minu viimane raamat”.

Auhinna nominendid olid veel Hasso Krull, arvustus „Tunnusteta luule” (Kaur Riismaa luulekogudest, „Vikerkaar” 2015, nr. 6); Alvar Loog, „Lavalt alla, iseenese juurde” (Indrek Hirve luulekogust „Kassitoome”, „Looming” 2015, nr. 8); Aare Pilv, „Afanasjevi kommunikatiivne blues” (Vahur Afanasjevi luulekogust „Kuidas peab elama”, „Looming” 2014, nr. 12) ja Märt Väljataga, „(:)kivisildniku kakangeelium” ((:)kivisildniku luulekogust „Tunnete sümfoonia ehk Kerjused liftides”, „Looming” 2015, nr. 3).

Kriitikaauhinna žüriisse kuulusid Pille-Riin Larm, Brita Melts, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp ja Kajar Pruul.

Auhinna üleandmisel kõneles Ants Orasest kui ühest silmapaistvamast eesti kriitikust Janika Kronberg. Žürii nimel rääkis kriitika-aastast Pille-Riin Larm. Sõnavõtuga esines ka laureaat Johanna Ross, kontrabassi mängis Jaanus Siniväli.

 

 

Kaplinski luuleraamat Venemaal

Igor Kotjuh

 

  1. aasta kevadel avaldas Jaan Kaplinski oma esimese venekeelse luule­kogu Белые бабочки ночи („Öö valged liblikad”). Raamat ilmus ühteaegu kahes versioonis: vanas ortograafias (pehmed kaaned) ja uues ortograafias (kõvad kaaned). Niiviisi seetõttu, et autor eelistab kasutada vana ortograafiat, kuid tänapäeva lugeja ei pruugi seda enam mõista. Ebatavalise luulekogu esitlus toimus kirjandusfestivalil HeadRead ning tõi Kloostri Aita mitukümmend eestikeelset ja venekeelset luulehuvilist. Seejärel toimusid Kaplinski venekeelse luulekogu esitlused juba Venemaal, oktoobris 2014 Moskvas ning mais 2015 Peterburis.

Need esinemised Venemaal olid samuti menukad, kuigi Kaplinski oli viimati enne neid külastanud Venemaad 1989. aastal. Selle ajaga on nii mõndagi muutunud, mistõttu vene lugejale tuli Kaplinski nime taas tutvustada, mida tehtigi eelkõige ta luuletuste eelneva avaldamisega interneti- ja paberväljaannetes. Palju aitas kaasa ka raamatu saatesõna, mille on kirjutanud Venemaal lugupeetud luuletaja ja kirjandusteadlane Sergei Zavjalov, kes elab praegu Šveitsis. Oma kirjutises mainib Zavjalov Kaplinski luulekogu traagilist nooti, luuletaja halastamatut dialoogi surmaga; samuti Kaplinski põhimõttelist hoiakut olla inimene inimeste keskel, mitte esitleda ennast poeedina. See kõik tipneb Zavjalovi tekstis retoorilise küsimusega: kas vene luules on piisavalt püsikindlust, et olla valmis kohtuma niisuguse raamatuga?

2015. aastal andis Zavjalovi küsimusele kindlalt jaatava vastuse. Kaplinski raamat nomineeriti Kultuurkapitali venekeelse autori auhinnale ning peaaegu kõikidele Venemaa kirjanduspreemiatele, mis hindavad luulet: Razlitšije, filoloogiaajakirja „L5” aasta parim luule­raamat, Andrei Belõi nim. preemia, Russkaja Premija. Venemaa kirjandusperioodikas ilmus mitu põhjalikku ja elegantset arvustust Kaplinski raamatu kohta, kaasa arvatud ajakirjades „Vozduh”, „Novõi Mir”, „Novoje Literaturnoje Obozrenije”, „Novaja Realnost”, „Homo Legens”, „syg.ma”. Arvustajad panid tähele Kaplinski harukordset keeletaju ja eruditsiooni, soome-ugri helisid ja idamaist filosoofiat.

  1. aasta aprillis pälvis raamat Белые бабочки ночи auhinna Russkaja Premija (I koht), mida antakse vene keeles kirjutavale autorile, kes elab väljas­pool Venemaad. 2005. aastal Boriss Jeltsini presidendikeskuse poolt asutatud Russkaja Premija kuulub Venemaa viie tähtsama preemia hulka, kuna sellel on ka rahaline väljendus ning selle määramisega tegeleb sõltumatu rahvusvaheline kirjanikest ja kirjandusajakirjade toimetajatest koosnev žürii, mis kümne aasta jooksul on pärjanud nii tunnustatud autoreid (Bahhõt Kenžejev, Dina Rubina, Aleksei Tsvetkov), kui ka laiemale kirjanduspublikule seni tundmatuid andekaid kirjanikke (Mariam Petrosjan). Eesti autoritest on Russkaja Premia pälvinud veel Jelena Skulskaja (2007, III koht) ja Andrei Ivanov (2009, II koht, 2010, II koht). Siinkirjutaja leiab, et Russkaja Premija määramine Kaplinskile on igati õige otsus, sest sellisel tasemel venekeelset luulet on praegu ka Venemaal peaaegu võimatu leida.

Tulevased sündmused

Palju õnne sünnipäevaks, Linnar Priimägi!

Tervitame uusi liikmeid:
Heli Künnapas
Paul Johannes Raud