Vestlusringis, mille fookuses on artiklikogumik „Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest“, osalevad Irina Belobrovtseva, Igor Kotjuh, Eneken Laanes ja Aare Pilv. Avasõnad ütleb Piret Viires, luulet esitab Larissa Joonas.
Zhuāngzi (tradits. 369–286 eKr) on parim, võrratu filosoof. Kohtumisel tutvustatakse samanimelise teose „Zhuāngzi“ kõige vanemaks peetava osa, „Sisepeatükkide“ tõlget. Selles teoses on tõsist filosoofiat ja naljakat keeleväänamist, mõtet ja kujundeid, roppust ja kõrgpoeesiat. Vestlevad Alari Allik ja Margus Ott, hiina traditsioonilisel keelpillil guzheng'il musitseerib Lilian Langsepp.
5. aprillil esitletakse Kirjanike Majas antoloogia „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes“ IV köidet. Teosesse „Похороны реки / Jõe matmine“ on valitud parimate noorte poeetide looming. Sündmusel loevad Triin Paja, Kristjan Haljak ja Andrus Kasemaa luuletusi originaalis, teatristuudio Poeesia Sõpruskond õpilased esitavad tõlkeid ja näitavad muusikalist katkendit uuest lavastusest „Torm“. Õhtut juhivad antoloogia toimetaja ja väljaandja Igor Kotjuh ning tõlkija Jelena Skulskaja. Autogrammi saab küsida ka sarja kunstnikult Liisa Maria Murdveelt.
Alliksaare loomingust räägivad Jürgen Rooste ja Karl-Martin Sinijärv, luulet esitab Jaan Malin. Seejärel improviseerivad juubilari vaimus Luulur ja Una Corda duo.
Esimene kirjanduslik kolmapäev toimus vastvalminud Kirjanike Majas 17. aprillil 1963 ning sündmustesari on – väikese katkestusega 90ndatel – jätkunud tänapäevani. Sarja juubeli puhul võtavad sõna korraldajad ning astuvad üles Sanna Kartau, Lauri Sommer ja Dagne Aaremäe, Triin Soomets ja Leelo Tungal; video vahendusel jagab oma mõtteid Paul-Eerik Rummo. Meenutatakse ajalugu ning kõlab ka kõige tähtsam – looming! Sündmusele eelneb kell 17 algav vestlusõhtu Niguliste muuseumis, kus kunstnik Maarja Undusk ja tõlkija Tiiu Sandrak meenutavad lapsepõlve Kirjanike Majas ning maja värvikaid elanikke. Ühtlasi on arutelu keskmes Niguliste kirik, mille valusid ja rõõme on vastasmajast jälgitud. Vestlust juhib kuraator-koguhoidja Kerttu Palginõmm. _________________ […]
Üles astuvad trubaduurid, truväärid, minnesingerid ja bardid Veronika Kivisilla, Sume Made, Kristel Mägedi, Lilli-Krõõt Repnau, Artur Rinne („Esivanemate Kaja“), Jürgen Rooste ja Kalev Vapper.
Kirjastus Hunt on viieaastane!Sel puhul kõnelevad oma uutest raamatutest kobaresitluse vormis Tia Navi – „Mitte-suhted“ – ja Veronika Kivisilla – „Kuni armastus peale tuleb 3.0“.Ja kui proosaga ühele poole saab, siis kõneleme luulest, luudest ja fossiilidest ning karudest, tiibadest ja juurtest ehk Hanneleele Kaldmaa räägib oma viimasest raamatust „Sinustki võib saada fossiil“ ja Kätlin Kaldmaa verivärskest luulekogust „Mu tiivad on mu juured“. Loeme luulet ja loeme lugusid! Muusikalisi vahepalu pakuvad Katariin Raska ja Karoliina Kreintaal. Oodata on üllatusi!
„Lahti lastud luule“ (valik 1991–2023) esitlus. Ürituse kava mõjub pigem kontsertetendusena, mille alatoon on valdavalt lüüriline ja kohati huumoriga garneeritud. Musitseerib Vox Clamantis, kes Kai-Mai üteluse kohaselt on nagu helihark, kelle järgi oma hing häälestada. Tekste vahendavad autor ja Mare Peterson. Õhtu hoiab vaos Janika Kronberg.
Vestlus Piret Bristoli uue romaani „Pärast meie aega" ainetel. Esinevad autor ja (:)kivisildnik. Romaan räägib, nagu pealkirigi vihjab, sellest, mis juhtub pärast millegi lõppu. Kes on „meie", kelle aeg on läbi saanud? Kas kaks inimest, kindel põlvkond või kõik Õhtumaa inimesed? Või mõtleb autor ka kõikvõimalikke teisi olevusi meie ümber? Või on need „meie“ meie endised minad ning me astume läbi oma muutumise lihtsalt uude arenguetappi? Piret Bristol: „Olen alati keskendunud arengu vaatlemisele. Viimased aastad on mu vaatlusi isegi liigse materjaliga küllastanud. Film „John Wick“ on mind seda raamatut kirjutades palju mõjutanud. Tulin nüüdki pikalt reisilt koju ja mind soojendas […]
Nagu tavaks, kuulub hooaja viimane kirjanduslik kolmapäev ühtaegu nii kirjanike liidu kui ka festivali HeadRead programmi. Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli abituriendid esitavad kirjanduspeo avapäeva õhtul oma juhendaja – näitleja, muusiku ja pedagoogi – Tõnis Rätsepa eestvedamisel mitmekülgse lavakava, milles ühenduvad kirjanduse, teatrikunsti ja muusika väljendusvahendid. Noorte materjalivalik on alati olnud lai, seinast seina, ajast aega, alati sisaldab see üllatusi. Selleaastases kavas paistab ja lausa paitab silma eesti luule suur valik: kõige muu hulgas hakkab kõlama Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Betti Alveri, Artur Alliksaare, Viivi Luige, Hando Runneli, Ellen Niidu, Juhan Viidingu ja Doris Kareva looming, sekka A. H. Tammsaare proosat ning muudki […]