Nagu tavaks, kuulub Tallinna Kirjanike Maja hooaja viimane kirjanduslik kolmapäev ühtaegu nii kirjanike liidu kui ka festivali HeadRead programmi. Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli abituriendid esitasid 24. mai õhtul juhendaja Tõnis Rätsepa eestvedamisel lavakava, milles ühendasid kirjanduse, teatrikunsti ja muusika väljendusvahendid. Fotod: Kris MoorVaata täismahus albumit Facebookist.

17. mail vestlesid Tallinna Kirjanike Majas Piret Bristol ja (:)kivisildnik.

10. mail tähistati Tallinna Kirjanike Majas Kai-Mai Olbri 80. sünnipäeva.

3. mail olid Tallinna Kirjanike Maja laval kirjastuse Hunt autorid.

26. aprillil toimus kirjanduslik kolmapäev „Arm karm. Autorilaulu ja folkpoeesia õhtu“.

19. aprillil tähistati Tallinna Kirjanike Majas kirjanduslike kolmapäevade 60. aastapäeva.

Hetkel väljas: Epp Margna „Pühajõe legendid“ (kolm akrüümaali tammeplangul, 2014)

12. aprillil 2023 tähistati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Artur Alliksaare 100. sünniaastapäeva.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Hetkel väljas: Pusa „Džungel“ (akrüül lõuendil, 300 X 200 cm, 2022)

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriid on avalikustanud auhindade nominendid. Vaata siit. Intervjuud nominentidega ilmuvad ERRi kultuuriportaalis.

Täna, Friedebert Tuglase 137. sünniaastapäeval pärjatakse taas novelliauhinna võitjad. Auhinna saavad Meelis Friedenthal novelli „Abracadabra“ (ilmunud kogumikus „Eesti nõid“) ja Katrin Tegova novelli „Teraslind“ (ilmunud ajakirjas Vikerkaar, nr 12) eest. Palju õnne!

19. veebruaril 2023 anti Tallinna Kirjanike Majas kätte 2023. aasta Jaan Krossi auhind, mida annab välja Eesti Kirjanike Liit ja rahastab Maria Mägi Advokaadibüroo. Žürii koosseisus Tiit Aleksejev, Johanna Ross, Jaan Undusk, Toomas Haug ja Janika Kronberg otsustas määrata auhinna Katrin Laurile romaani “Tunnistaja” eest. Esinesid žürii esimees Tiit Aleksejev, Maria Mägi ja laureaat Katrin Laur.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

6. detsembril 2022 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon. 43 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2023-2025. Valituks osutusid Kristiina Ehin, Maria Esko, Eva Koff, Kairi Look ja Kristina Tamm (Lilli Luuk).

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi kirjanikupalgale Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

8. oktoobril 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. 100 aasta möödumist sellest sündmusest tähistati mitme üritusega.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat 2022. aastal on Krista Mõisnik. Žürii koosseisus Kadri Rahusaar (esimees), Heli Allik, Veronika Einberg ja Sirje Ratso valis 2022. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajapreemia laureaadiks Krista Mõisniku.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Võistlusele esitatavad käsikirjad peavad olema: – kirjutatud eesti keeles – varem avaldamata – mahus vähemalt 200 000 tähemärki (tühikuteta) – anonüümsed (s.t. varustatud märksõnaga ja kinnises ümbrikus autori andmetega) – vormistatud väljatrükina kahes eksemplaris, kahese reavahega, tähemärgi suurus vähemalt 12 – nummerdatud lehekülgedel Käsikirjad palume tuua hiljemalt 1. märtsil 2023 või saata posti teel mitte hilisema kui 2023. aasta 1. märtsi postitempliga Eesti Kirjanike Liitu (Harju 1, Tallinn,10146).

Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind antakse välja ka sel aastal. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind antakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Toimetaja töö on nähtamatu, ent ometi hädavajalik selleks, et ilmunud raamat pakuks tõelise lugemiselamuse.

29. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu 2022. aasta üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 178 EKLi liiget. Aruannetega esinesid EKLi esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuht Taivo Mälton ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKLi eestseisuse ja juhatuse 2021. aasta aruande, 2021. aasta majandusaruande ja 2022. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Tamur Kusnets, Tiit Aleksejev, Tiia Toomet, Jaan Malin, Ingrid Velbaum, Maimu Berg, Indrek Mesikepp, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Berk Vaher. Üldkogul toimusid esimehe, eestseisuse ja revisjonikomisjoni valimised. EKLi esimeheks valiti Tiit Aleksejev, eestseisuse liikmeteks Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Doris Kareva, Piret Viires, Märt Väljataga, Triinu […]

14. märtsil anti Kirjanike Maja musta laega saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2021. a. aastaauhinnad. Põhižürii koosseisus Made Luiga (esimees), Leo Luks, Maia Tammjärv, Mihkel Kaevats ja Berit Petolai valis aastaauhinna laureaadid.

Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2021. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Alanud on kuues noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Eesti Kultuurkapitali ja ajalehega Postimees. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja endiseid tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus ennast tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt. Täpsem info ja reeglid siin.

29. novembril 2021 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Maarja Kangro (Eesti Kirjanike Liit), Urmas Vadi (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit). 48 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2022-2024. Valituks osutusid Jüri Kolk, Peeter Sauter, Reeli Reinaus, Margit Lõhmus ja Tõnis Vilu.

19. novembril 2021 toimus Tartu Kirjanduse Majas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna üldkogu, kus valiti järgmiseks kolmeks aastaks osakonna esimees ja eestseisus. Esimeheks kandideerisid Berk Vaher ja Sven Sildnik, häältega 49:1 valiti esimeheks tagasi Berk Vaher. Eestseisusse kuuluvad esimees ja kuus liiget; kandideerinud kümnest kandidaadist valiti eestseisusse Mika Keränen, Meelis Friedenthal, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Mart Velsker ja Maarja Pärtna, kes kuulusid ka senisesse eestseisusse.

Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. 2022. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2023. ja 2024. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

18. juunil toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, millel osales koos volitustega 156 EKLi liiget. Sõnavõttudega esinesid esimees Tiit Aleksejev,  haldusjuht Taivo Mälton ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas 2020. aasta tegevusaruande ja majandusaasta aruande ning 2021. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Kätlin Kaldmaa, Jüri Kaldmaa, Krista Ojasaar, Indrek Mesikepp, Jaan Malin, Arvo Valton, Toivo Tasa ja Maimu Berg. Tiit Aleksejev kuulutas välja Käsmu fondi.

Eesti kirjanike liit kuulutas 22. juunil välja romaanivõistluse võitjad. Esikoha vääriliseks tunnistati kaks romaani, kokku anti auhind kümnele autorile. Romaanivõistlusele laekus 81 seni avaldamata käsikirja, millest esikoha pälvisid Loone Otsa “Armastus” ja Juta Kivimäe “Suur tuba”.

Eesti kirjanike liidu Siuru fondi stipendiumi pälvis tänavu luuletaja Joosep Vesselov. Siuru fond põhineb Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi pärandil ja selle eesmärgiks on toetada oma loometee alguses olevaid autoreid, kelle teos(ed) on kantud Siuru vaimust ja toonud eesti kirjandusse värskeid tuuli. Siuru stipendiumi mõte tekkis 2017. aastal, kui möödus 100 aastat Siuru kirjandusrühmituse sünnist, mille tähistamiseks valmis lavastus “Siuru õhtu 100”. Seni on stipendiumi pälvinud Kristjan Haljak 2018. aastal, “Siuru õhtu” viimasel etendusel. 2021. aastal leidis žürii koosseisus Berk Vaher, Märt Väljataga ja Veronika Kivisilla üksmeelselt, et Joosep Vesselovi luuledebüüt “Linna laul” annab tunnistust omanäolisest uuest […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Avalikustati 2020. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad: https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-auhindade-laureaadid Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele pühendatud Facebooki leht: https://www.facebook.com/kulkakirjandus

2. märtsil 2021, Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäeval kell 14.00 kuulutati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Kirjanike Liidu Facebooki lehel Tuglase sünnipäevaprogrammis välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Maarja Kangro (esimees), Heli Allik, P. I. Filimonov, Mart Velsker ja Kristi Viiding otsustas 17. veebruaril toimunud koosolekul 2020. aastal avaldatud novelliloomingu põhjal nomineerida auhinnale viis novelli: Mart Kivastik, „Reku“ (Looming nr 5) Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Looming nr 3) Paula Nerve, „Päev, mil Cathy suri“ (Vikerkaar nr 7–8) Mari Saat, „Tuletuul“ (Looming nr 3) Tauno Vahter, „Taevas Tartu kohal“ (Looming nr 1 ja novellikogumik „Pikaajaline kokkusaamine“) ning anda välja auhinnad järgmiselt: […]

Jaan Krossi kirjandusauhinna saab sel aastal Krista Aru monograafia eest „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ (Rahvusarhiiv, 2019). Monograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suurmehest, kelle vaated olid sümpaatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: „Jumala abiga mitte ju ainus, kuid olemasolevate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdumatu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud.“ Aru teos annab detailse pildi niihästi sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest aegadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust. Žürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) otsustas oma täiskogu aastakoosolekul novembris taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Eesti ühe suurima isamaaluuletaja Henrik Visnapuu preemia asutati USAs 1952. aastal pärast Visnapuu surma, kuid see katkes korraldavate asjaosaliste lahkumise tõttu 2007.

EKL mõistab tingimusteta ja üksmeelselt hukka Peeter Helme pedofiilsed tegevused ja ebaeetilise käitumise ning nende õigustamise sõnavabadusega ja kirjanduse harrastamisega.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

30. novembril 2020 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus Triin Soone (Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Kirjanduse Teabekeskus), Mihkel Volt (Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Kirjastuste Liit), Eeva Park (EKL), Janika Kronberg (EKL), Indrek Koff (EKL) ja Tiit Aleksejev (EKL). Protokollis ja hääli luges Ingrid Velbaum-Staub. 39 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat. Valituks osutusid Veronika Kivisilla, Made Luiga (Mudlum), Kaur Riismaa, Lauri Sommer, Jaanus Vaiksoo.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2022. ja 2023. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle ning on Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.           Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige. Kirjanikupalgale kandideerimiseks tuleb esitadaavaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste kavadega ning ülevaade viimaste aastate loomingulisest tegevusest ja olulisematest meediakajastustest. Dokumentide esitamise […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

4. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu 2020. aasta üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 164 EKLi liiget. Aruannetega esinesid EKLi esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuhid Mart Siilmann ja Taivo Mälton ning revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKLi eestseisuse ja juhatuse 2019. aasta aruande, 2019. aasta majandusaruande ja 2020. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Arvo Valton, Piret Bristol, Maarja Kangro (luges Cornelius Hasselblati läkituse) Tamur Kusnets, (:)kivisildnik, Jaan Malin, Olev Remsu, Maimu Berg ja Ingrid Velbaum-Staub.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Alanud on ettevalmistused Baltimaade kirjandust tutvustava ingliskeelse almanahhi The Baltic Review koostamiseks ja välja andmiseks. Trükis valmib Balti Kultuurifondi toel, Eesti, Läti ja Leedu kirjanike liitude, Läti kirjandusplatvormi Latvian Literature ning ajakirjade Estonian Literary Magazine ja Vilnius Review vahelise koostööprojektina. Almanahh ilmub eeldatavalt 2021. aasta mais ja pakub huvilistele valimiku ilukirjanduslikku loomingut nii tänapäevastelt kui klassikalistelt autoritelt, eesmärgiga laiendada Baltimaade kirjanduse rahvusvahelist lugejaskonda. Projekt on võrsunud 2017. aastal Läti Kirjanike Liidu eestvedamisel alguse saanud ja suuresti tänu Põhjamaade Kultuuripunkti toetusele jätkuvast Baltimaade kirjanike liitude koostööprogrammist.

Alates 22. aprillist toimuvad kirjanduslikud kolmapäevad EKL-i facebooki‘i lehel, samuti saab videolinke järele vaadata kodulehe ürituste arhiivis.

E.W. Ponkala Fond on teinud otsuste anda tänavune tunnustuspreemia töörühmale, kes tõlgib eesti keelde ja annab välja Soome suure luuletaja Paavo Haavikko kogu luuleloomingu. Auhinna suurus on 10 000 eurot. E,W. Ponkala fond on asutatud 1924. aastal ja võtnud oma ülesandeks toetada kunstiprojekte ning soomeugri kultuuri edendajaid. Eestlastest on Ponkala tunnustuse pälvinud näiteks Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Tiiu Kokla, Piret Saluri. Fondi juhatuse esimees on kirjanik Juhani Salokannel, esimehe asetäitja dotsent Hannu Launonen. Ponkala fondil on ka noore loovinimese julgustusauhind, mis innustab teda edasi tegutsema.  Tänavu sai selle noor ungari keelest soome keelde tõlkija Minnamari Pitkänen. Selle preemia suurus on 3000 […]

Eesti Kirjanike Liit kuulutas emakeelepäeval välja järjekordse romaanivõistluse, mis saab teoks tänu Eesti ettevõtete Liviko, Ellex Raidla ja Rahva Raamat toele. „Ajad on ärevad ja maailm muutub. Aga selles muutunud maailmas on kirjandusel sama oluline koht. Rääkides kirjandusest räägime keelest. Ja need kaks loovad identiteedi, selle, mis meid eristab ja meid erilisteks teeb. Mis aitab meil kindlaks jääda ja edasi minna. Romaanivõistluse toetajad näevad selle ettevõtmise laiemat tähendust, mille üle on tõeliselt hea meel,“ ütles žürii liige ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias, laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.

märtsil 2020, Friedebert Tuglase 134. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Tiit Aleksejev, Marju Kõivupuu, Eeva Park, Kajar Pruul ja Kriszta Tóth otsustas 2019. aastal avaldatud novelliloomingu eest anda auhinnad: I. Filimonovile (Roman Fokin) novelli „Sebastian Rüütli tõehetk“ (Vikerkaar 1-2) ja Livia Viitolile novelli „Õpetajanna saabumine“ (Looming 11) eest. Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971. aastast. Auhinda rahastab Kultuurkapital.

18. ja 19. veebruaril 2020 tähistab Eesti Kirjanike Liit kirjanik Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva rahvusvahelise konverentsiga “Köielkõndija. Jaan Kross 100“ (täpne kava allpool).

Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti Fond toetab Eestis tehtavat eesti ja teiste soome-ugri keelte alast uurimistööd ning soome kirjanduse tõlkimist eesti keelde. Stipendiumiga toetatakse peamiselt väitekirjade lõpetamist ning kaetakse seminari- ja konverentsikulusid. Fond ei toeta bakalaureuse- ega magistriõpinguid. Stipendiumide taotlusvooru Eestis korraldab Soome Instituut. Kokku eraldab fond 2020. aastal eraisikutele stipendiumidena 10 000 eurot. Soome-ugri keelte uurijatele ja soome kirjanduse tõlkijatele mõeldud stipendiumi suurus on keskmiselt 200 kuni 1000 eurot. Taotluste esitamise periood on 1.–31.1.2020. Stipendiaadid selguvad märtsis. Täpsem info taotlemise kohta Soome Instituudi kodulehel.  

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud Youtube’i video­konkursi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Konkursil osalemiseks 1) leia ükskõik millisest Jaan Krossi teosest lause või lõik, mis sind puudutab, ärritab, kõnetab või muul moel liigutab; 2) kanna see kaamera ees ette (video pikkus 1-2 minutit); 3) seleta mõne lausega, miks valisid just selle lause või lõigu, mis on seal sulle oluline, kuidas just see lause või lõik sind kõnetab; 4) laadi video Youtube’i keskkonda ja märgista see #jaankross100; 5) saada oma video link ning konkursil osalemise sooviavaldus koos oma kontaktandmete ja infoga kooli, sind juhendanud õpetaja ja klassi kohta hiljemalt 20. jaanuariks […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

15.11. toimusid järgmise kolme aasta kirjanikupalga saajate valimised, komisjonis olid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Maarja Kangro (EKL), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Janika Kronberg (EKL), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiit Aleksejev (EKL). Kandidaate oli kokku 41. Valituks osutusid: – Holger Kaints – Mart Kivastik – Anti Saar – Urmas Vadi – Tõnu Õnnepalu   Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi  KIRJANIKUPALGALE   Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2021. ja 2022. aastale, ning millega kaasnevad ravi- ja […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused kuulutatakse välja neljapäeval, 20. juunil kell 15.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.

18. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 187 EKLi liiget. Aruannetega esinesid EKLi esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuht Mart Siilmann ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKLi eestseisuse ja juhatuse 2018. aasta aruande, 2018. aasta majandusaruande,  2019. aasta eelarve ja EKLi stipendiumide määramise ja maksmise korra. Vabal foorumil võtsid sõna Andrei Hvostov, Ingrid Velbaum-Staub, Jaan Malin ja Janika Kronberg. Üldkogul toimusid esimehe, eestseisuse ja revisjonikomisjoni valimised. EKLi esimeheks valiti Tiit Aleksejev, eestseisuse liikmeteks Andrei Hvostov, Maarja Kangro, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Jüri Kolk, Eeva Park, Aare Pilv, Rein Raud, Urmas […]

2. märtsil 2019, Friedebert Tuglase 133. sünniaastapäeval kell 15.00 kuulutatakse Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12, Tallinn) välja seekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. 2018. aastal avaldatud novelliloomingu põhjal teeb teatavaks oma otsuse žürii koosseisus Marianne Lind (esimees), Kaupo Meiel, Indrek Mesikepp, Reeli Reinaus ja Tiiu Relve. Võitjad on Tiit Aleksejev (“Tõlkija”) Jan Kaus (“Õnnelik lõpp”). 2. märtsi hommikul 10.00 asetame lilled Friedebert ja Elo Tuglase kalmule Metsakalmistul. Väljasõit Kirjanike Maja eest Harju 1 kell 9.30. Kaasatulekusoovist palume teada anda hiljemalt 28.02 õhtuks aadressil rsvp@ekl.ee.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

22. novembril 2018 otsustas komisjon anda järgimseks kolmeks aastaks kirjanikupalga Contrale , Adam Cullenile, Kalju Kruusale , Kauksi Üllele ja Leelo Tunglale. Komisjoni kuulusid EKL-ist Andrei Hvostov, Helena Läks (Tartu osakond), Tiit Aleksejev, Rahvusraamatukogust Karl-Martin Sinijärv, Kirjastuste Liidust Kaidi Urmet, Kirjanduse Teabekeskusest Kerti Tergem, Lastekirjanduse Keskusest Triin Soone ja esimese vooru esindajatena Indrek Koff ja Jürgen Rooste. *** Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis kuulutati kolmapäeval, 10. oktoobril välja uus valikuvoor kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate esitamiseks. Uued palgalised kirjanikud ja kunstnikud selguvad hiljemalt detsembriks. Kirjaniku- ja kunstnikupalga projekt sai alguse 2015. aastal. Kultuuriministeerium tagab nii Eesti Kirjanike Liidu kui ka Kunstnike Liidu välja […]

Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat 2018. aastal on Linda Targo Žürii koosseisus Katrin Kern (esimees), Maiga Varik, Eva Kolli ja Kairi Tamuri valis 2018. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajapreemia laureaadiks Linda Targo. Linda Targo asus keeletoimetajana tööle 1958. aastal kirjastuses Eesti Raamat, pärast pensionile jäämist on ta jätkanud tegutsemist vabakutselisena. Eraldi väärib väljatoomist Targo järjepidev ja sisukas töö noorte tõlkijatega. Tema toimetatud teoste seas on ka palju klassikaks kujunenud lasteraamatuid, mille heakeelsus on raamatusõprade uute põlvkondade üleskasvatamise seisukohast ülioluline. Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinna eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale võivad kandidaate esitada kõik keele ja kirjandusega seotud organisatsioonid ja äriühingud ja sel aastal uuendusena ka eraisikud. Tunnustuse eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Auhinna saaja otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Eesti Kultuurkapitali toetatava auhinna suurus on 2000 eurot. Kandidaate saab esitada kuni 1. septembrini aadressil ekl@ekl.ee. Esitada tuleb vabas vormis tutvustus kandidaadi erialasest tegevusest ja auhinnale kandideerimise põhjendus. Laureaat kuulutatakse välja rahvusvahelisel keeltepäeval 26. […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

6. aprillil toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, millel osales 155 EKLi liiget. Sõnavõttudega esinesid esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuht Mart Siilmann ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas 2017. aasta tegevusaruande ja majandusaasta aruande ning 2018. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Sven Kivisildnik, Kerttu Rakke, Siim Veskimees, Janika Kronberg, Piret Viires, Ilmar Taska, Jaan Malin ja Arvo Valton.

Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja järgmise romaanivõistluse. Võistlusele esitatavad käsikirjad peavad olema: – kirjutatud eesti keeles – varem avaldamata – mahus vähemalt 200 000 tähemärki (tühikuteta) – anonüümsed (s.t. varustatud märksõnaga ja kinnises ümbrikus autori andmetega) – vormistatud väljatrükina kahes eksemplaris, kahese reavahega, tähemärgi suurus vähemalt 12 – nummerdatud lehekülgedel Käsikirjad palume tuua hiljemalt 4. veebruaril 2019 või saata posti teel mitte hilisema kui 2019. aasta 4. veebruari postitempliga Eesti Kirjanike Liitu (Harju 1, Tallinn,10146). Nimetatud kuupäevadest hiljem toodud või saadetud töid arvesse ei võeta. Romaanivõistluse töid hakkab hindama selleks kokku kutsutud ja Eesti Kirjanike Liidu juhatuse poolt kinnitatud žürii […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

2. märtsil 2018, Friedebert Tuglase 132. sünniaastapäeval kell 15.00 kuulutatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul eriti pidulikult Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Kalju Kruusa, Made Luiga (esimees), Rein Põder, Mari Saat ja Kri Marie Vaik valis 2017. aastal avaldatud novelliloomingust välja järgmised kandidaadid: Aarne Biin „Ulg“ (kogumik „Mõnikord juhtub mõndagi“) Armin Kõomägi „Goglomov“ (kogumik „Minu erootika saladus“) Lilli Luuk „Auk“ (Looming nr 2) Ülar Ploom „Külaline“ (Looming nr 5) Rannar Susi „Sõduri märkmik“ (Looming nr 7) Auhinnatseremooniale järgneb Friedebert Tuglase kogutud teoste 14. osa, monograafia „Ado Grenzsteini lahkumine“ esitlus (raamatut on […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele. aastaks määratakse kolm kirjanikupalka, mis pikeneb ka 2019. ja 2020. aastale, millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle ning on Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba. Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige. Kirjanikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste kavadega ning ülevaade viimaste aastate loomingulisest tegevusest. Konkursi tähtaeg on 30.11.2017 Taotluste alusel teeb otsuse Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

AS Grano Digital trükib EV100 juubeliaastal 2018 Eesti Kirjanike Liidu liikmete uudisloomingu esmatrüki kuni 100 eksemplari 100 lehekülge soodushinnaga 100.00 eurot. Hinnale lisandub 20% käibemaks. Trükis, mis mahult ja/või tiraažilt ületab vastavalt 100 eksemplari ja/või 100 lehekülge, saab hinnasoodustust pakutud ulatuses, mahukama tellimuse kogumaksumus lepitakse kokku eraldi. Sooduspakkumiseks peab Liidu liikmest tellija viitama käesolevale koostööpakkumisele, tellimusi võtab vastu Grano müügiosakond (marge@grano.ee ja sigrid@grano.ee), täpsustavad küsimused saab adresseerida Eduard Tüürile (Grano koostööpartner, iibis.et3@gmail.com).

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

2017. a. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused tehakse teatavaks 06.06.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

8. detsembril 2016 Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) väikeses konverentsisaalis: 12.00-12.30 Tiit Aleksejev, kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees: „Kirjandusest“ 12.30.-13.00 Piret Päär, lugude jutustaja ja Jutukooli eestvedaja: „Vigade parandus“ 13.00-13.30 Marie Edala, kirjastus „Sinisukk“: „Meie intellektuaalne jalajälg tulevastele põlvedele – kas paberil või pilves?“ 13.30-14.00 Martti Helde, režissöör, Eesti Kinoliidu esimees: „“Erinemise julgusest ja julguse tolereerimisest” 14.00-14.50 Lõunapaus 14.50-15.20 Sakarias Jaan Leppik, muusik, vaimulik, publitsist : “Tung tsikurati tippu” 15.20-15.50 Jan Kaus, kirjanik ja tõlkija: „Düstoopia paratamatus, utoopia võimalikkus“ 15.50-16.20 Hanna Simona Allas, Tartu Kivilinna Kooli 9. klassi õpilane: „Tulevik on lahti, kuid kellele?“ 16.20-16.40 Paus 16.40-17.40 Tõnu Õnnepalu ja Jim […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

1. Võru- ja Põlvamaal: Indrek Koff, Piret Raud, Kätlin Vainola 7.11 kell 11.00 Antsla Gümnaasiumis kell 13.30 Võru Keskraamatukogu lasteosakonnas 8.11 kell 11.00 Põlva Keskraamatukogus kell 12.55 Räpina raamatukogus 2. Valga- ja Viljandimaa: Adam Cullen, Veronika Kivisilla, Ilvi Liive 9.11 kell 13.00 Tsirguliina Keskkoolis kell 17.00 Valgas kohvikus „Säde“ 10.11 kell 13.00 Tarvastu raamatukogus kell 17.15 Viljandi Linnaraamatukogus 3. Tartu- ja Jõgevamaa: Eeva Park, Toomas Vint, Peeter Helme 9.11 kell 12.30 Kõrveküla raamatukogus kell 18.00 Järvselja jahilossis 10.11 kell 13.00 Tabivere raamatukogus kell 17.15 Jõgeva Linnaraamatukogus 4. Saare- ja Pärnumaa: Maarja Kangro, Jüri Kolk, Ivar Sild, Ingrid Velbaum-Staub 8.11 kell […]

Palgasaajate valimiseks kuulutab loomeliit välja avaliku konkursi tähtajaga 30.11.2016. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada: * loominguline biograafia, * viimase viie aasta loomingulise tegevuse põhjalikum ülevaade, * ülevaade olulisematest meediakajastustest, * avaldus koos järgneva kolme aasta loominguliste eesmärkidega. Dokumendid saata taotlus@www.ekl.ee või Harju 1, 10146 Tallinn. Valiku tegemisel võetakse aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loomingulised eesmärgid, arvestades ka eelnevate aastate loomingut ja erialast tegevust ning senise loometöö mõju Eesti kultuurile, sealhulgas rahvusvaheliselt. Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba. Mitme […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond alustas taotluste vastuvõttu 2017. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Taotluste vastuvõtt lõpeb esmaspäeval, 17. oktoobril 2016 kell 16.00. Täpsemat informatsiooni jagamise tingimuste kohta ning taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi saate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee või Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond kontorist aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150 Tallinn, telefon 601 3428, vastuvõtt tööpäeviti 10.00 – 16.00. Stipendiume ja toetusi jagatakse 100-st nimelisest allfondist, millest kaks toetavad kirjanikke. Aimée ja Vladimir Beekmani fond Asutatud 2010. aastal Aimée Beekmani poolt eesmärgiga toetada stipendiumidega kirjanikke ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnikaalade inseneriõppe magistrante. Paarisaastatel antakse stipendium ühele üle 55 aasta […]

Täiendatud 27.09.2016 29. septembril 2016 algusega kell 18 tähistavad Eesti Keeletoimetajate Liit ja Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon Tallinna Muusikamajas rahvusvahelist tõlkijate päeva ehk püha Hieronymuse päeva. Margus Tabor vestab hiiumurdelisi lugusid, antakse üle selle aasta Lembe ja Edvin Hiedeli nimeline toimetajaauhind ja esitletakse Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatu „Tõlkija hääl“ neljandat numbrit. Toimetajaauhinna kandidaatidena on sel aastal üles seatud seitse toimetajat: Linda Targo Maire Raadik Katre Õim Aili Künstler Anu Saluäär Triin Kaalep Kajar Pruul Žürii koosseisus Egle Heinsar, Jan Kaus, Katrin Kern ja Kaia Sisask otsustas auhinna anda Triin Kaalepile. Toimetajaauhinda antakse teist aastat. Auhinda toetab rahaliselt […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Selle aasta septembris kuulutatakse teist korda välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Tunnustuse eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid. Auhind eraldatakse pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest. Auhinna saaja otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Eesti Kultuurkapitali toetatava auhinna suurus on 2000 eurot. Kutsume üles keele ja kirjandusega seotud organisatsioone ja äriühinguid esitama kuni 1. septembrini toimetajaauhinna kandidaate aadressil ekl@www.ekl.ee. Oodatud on vabas vormis tutvustus kandidaadi erialasest tegevusest ja auhinnale kandideerimise põhjendus. Lähem teave: Egle Heinsar, Eesti Keeletoimetajate Liidu […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimub 25.-29.05 2016. Täpsem info headread.ee.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

EKL üldkogul osales kokku 188 liiget. Üldkogu kinnitas EKL juhatuse 2015. aasta tööaruande, 2015. majandusaasta aruande ja 2016. aasta eelarve. Esimeheks valiti Tiit Aleksejev, samuti valiti eestseisus: Maimu Berg, Peeter Helme, Maarja Kangro, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Aare Pilv, Karl Martin Sinijärv, Triinu Tamm, Piret Viires ja Märt Väljataga. Neile lisanduvad veel Tartu osakonna esimees Berk Vaher ja Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg. Uude revisjonikomisjoni valiti Ülo Mattheus ja Indrek Tart.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

   Eesti Kirjanike Liit kuulutas 2016. a. märtsis välja oma teise romaanivõistluse, mis saab teoks tänu Eesti ettevõtete Liviko, Penosil Eesti ja Raidla Ellexi toetusele. Eesti Kirjanike Liidu 2016. a romaanivõistluse väljamakstav auhinnafond on 10000 eurot, lisaks tõlgitakse üks käsikirjadest inglise keelde. „Kui me tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda – ja seda me ju tahame – siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu. Pahatihti on just siin kitsaskoht. Katsume nüüd selle sammuga aidata kaasa selle kitsaskoha ületamisele,“ ütles romaanivõistluse korraldaja, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige Peeter Helme. Romaanivõistlusele oodatakse eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

2. märtsil 2016, Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeval, kell 15.00 kuulutatakse 45. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Kai Aareleid, Piret Bristol, Cornelius Hasselblatt, Karl-Martin Sinijärv (esimees) ja Livia Viitol valis 2015. aastal avaldatud novelliloomingust välja kaks laureaati: Maimu Berg, „Awakenings“, „Looming“ 8/2015 Jüri Kolk, „Sünnimärk“, „Looming“ 10/2015 Novelliauhinnad antakse üle Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12). Sünnipäevakava: 9.15 lillede panek Tuglase hauale Metsakalmistul 15.00 tervitusõnad Kirjanduskeskuselt Janika Kronbergi loeng „Tuglas ja Ast 130: ühine ja erinev“ Novelliauhinna üleandmistseremoonia Kontakt: Veronika Kivisilla, veronika@www.ekl.ee Elle-Mari Talivee, ellemari@utkk.ee

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

8. jaanuaril 2016 valis komisjon kooosseisus Piret Viires, Maarja Kangro, Mihkel Mutt, Toomas Haug, Igor Kotjuh, Peeter Helme, Berk Vaher, Aare Pilv, Kätlin Kaldmaa, Tiit Aleksejev, Piret Saluri, Triinu Tamm ja Krista Kaer Eesti Kirjanike Liidu ajakirjale Looming uue peatoimetaja. Konkursile laekus kuus avaldust. Salajase hääletuse tulemusel võitis Janika Kronberg. Loomingu peatoimetaja alustab tööd 1. märtsil 2016 ja tema valimisperiood kestab viis aastat.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Juubelikonverents „Arvo Valtoni lugeja“ 14. detsembril 2015 Kirjanike Maja musta laega saalis 14.00-14.10 Karl Martin Sinijärve avasõnad 14.10-14.30 Jaanus Vaiksoo „Arvo Valtoni maailmareis“ 14.30-14.50 Ivar Sild „Pildikesi poeedist ja olemisest“ 14.50-15.00 Loeb Tõnn Lamp 15.00-15.20 Tõnis Kahu „Arvo Valtoni düstoopiad“ 15.20-15.40 Mush Nadi „Arvo Valtoni tegevusest Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni juhina“ 15.40-15.50 Loeb Tõnn Lamp

12-12.10 Karl Martin Sinijärve tervitussõnad 12.10.-12.40 Indrek Ojam: “Kõige subjektiivsem kirjanik: realismi varjuküljest” 12.40-13.10 Maia Tammjärv: “Uusolme ja uus olme” 13.10-13.40 Armin Kõomägi “Miks me valetame ja varastame?” 13.40-14.10 Rebekka Lotman: “Eksiilis ja varjus: sonettide kuningas August Pihlak” 14.10-14.50 Lõunapaus 14.50-15.10 Kristjan Haljak: “Alistumine ja kunstlikud paradiisid” 15.10-15.40 Kätlin Kaldmaa: “Seks eesti kirjanduses” 15.40-16.10 Mait Vaik: “Leida Kibuvits – Soomustüdruk” 16.10-16.30 Evelyn Fridolin: “Fiktsiooni vari aeg-ruumis” 16.30-16.50 Jim Ashilevi: “Ajastukohane kirjandus” 17.30-18.30 vestlus: Anu Saluäär ja Triinu Tamm: Loomingu Raamatukogu ja tõlkekirjandus aina muutuvas ajas 19.00 Luule- ja muusikakava “Pimeduse vastu” 5. korrusel Milleri salongis: Asko Künnap, Adam Cullen, Argo […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Täiendatud 08.12.2015 Täiendatud 19.01.2016 Seoses Tõnu Õnnepalu loobumisega kirjanikupalgast otsustas komisjon anda selle pingereas 6. kohale jäänud kirjanikule Triin Soometsale. Komisjon koosseisus Kaidi Urmet, Ilvi Liive, Janne Andresoo, Triin Soone, Teet Kallas, Märt Väljataga ja Karl Martin Sinijärv valis välja järgmised kirjanikud: Maarja Kangro Indrek Koff Mihkel Mutt Jürgen Rooste Tõnu Õnnepalu Palgasaajate valimiseks kuulutab loomeliit välja avaliku konkursi tähtajaga 30.11.2015. Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada: * loominguline biograafia, * viimase viie aasta loomingulise tegevuse põhjalikum ülevaade, * ülevaade olulisematest meediakajastustest, * avaldus koos […]

Kolmapäeval, 28.oktoobril kell 18.00 Soome Instituudis Külas on udmurdikeelse kultuuriajakirja „Invožo“ peatoimetaja, udmurdi kirjanike liidu esimees Pjotr Zahharov ja tunnustatud udmurdi luule uuendaja Larissa Orehhova.

Küsitleb Triinu Tamm. Sünkroontõlge. Koostöös Prantsuse Instituudi ja kirjandusfestivaliga HeadRead. Vaata täpsemalt: headread.ee Üritus on tasuta.

3.-6. november 2015 1. Tartu- ja Jõgevamaa 3.-4.11 – Doris Kareva, Kalju Kruusa, Ivar Sild, Kai-Mai Olbri 3.11 Kell 14.00 Põltsamaa Ühisgümnaasium Veski 5 Kell 17.15 Jõgeva Linnaraamatukogu, Lai 4, Jõgeva 4.11 Kell 13.00 Tartu O. Lutsu Linnaraamatukogu Kell 18.00 Tartu Ülikooli Raamatukogu, III puhkeala 2. Saare- ja Pärnumaa 4.-5.11 – Urmas Vadi, Mehis Heinsaar, Veronika Kivisilla 4.11 Kell 11.00 Saare Maakonna Keskraamatukogu, Tallinna 6, Kuressaare Kell 16.00 Orissaare raamatukogu 5.11 Kell 13.00 Häädemeeste Seltsimaja Kell 17.30 Pärnu Keskraamatukogu, Akadeemia 3 3. Põlva- ja Võrumaa 4.-5.11 – Teet Kallas, Kaur Riismaa, Ingrid Velbaum-Staub, Sveta Grigorjeva 4.11 Kell 12.00 Võrumaa Keskraamatukogu […]

16.10.2015 Kirjanike Maja musta laega saalis 12.00 Luule Epner „Tekstid teatris ja teater tekstides“ 12.30 Hent Kalmo „Faktide petlik keel: „Tartuffe`i“ alltekstidest“ 13.00 Urmas Lennuk „Tekst ja tõlgendus“ 13.30 Martin Algus „Jagatud kogemus“ 14-15 Paus 15.00 Tõnis Parksepp „Uus kast“ 15.30 Siret Paju „Kokkuvõtvalt näidendivõistlusest“ 16.00 Näidendivõistluse võitjate väljakuulutamine. Katkendeid võidunäidenditest esitavad Liis Lindmaa, Loore Martma, Ott Kartau ja Madis Mäeorg. Päeva kulgu suunab Andrus Vaarik. Eesti Teatri Agentuur Eesti Kirjanike Liit toetab Kultuurkapital

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

9. oktoobril kell 18.00 EMTA lavakunstikooli 27. lennu üliõpilaste lavakava rahvusvahelise tõlkijate päeva tähistuseks Allikad: Saareste, Gailit, Mikita Juhendaja: Anu Lamp Kirjanike Maja musta laega saalis

Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna esimene laureaat on Maiga Varik. 2015. aastal esitati Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna kandidaatiteks Triin Kaalep, Leino Pahtma, Tiina Randviir, Linda Targo, Tiia Valdre ja Maiga Varik. Žürii koosseisus Triinu Tamm (esimees), Kristiina Ross, Katrin Kern ja Kadri Rahusaar valisid esimeseks laureaadiks Maiga Variku. Maiga Varik on toimetanud ja toimetab ka praegu nii tõlkeid kui ka algupäraseid teoseid, ta on töötanud 1962–1999 kirjastuse Eesti Raamat tõlkeilukirjanduse osakonnas ja töötab aastast 1999 ajakirja Looming keeletoimetajana. Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline keeletoimetajaauhind on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Keeletoimetajate Liidu eraldatav tunnustus, mille eesmärk on […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjandusfestivali HeadRead erikülalisena esineb reedel, 11. septembril kl 18 Kirjanike Maja musta laega saalis Vene kirjanik Ljudmila Ulitskaja. Ljudmila Ulitskajaga vestleb tõlkija Ilona Martson.

Konverents sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist“ 18. septembril 2015 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis 11.00 Avamine Madis Kolk, Vaimulike kujutamine eesti aja- ja kultuuriloolises teatris Ene Paaver, Suurmehed ja naissuurmehed uuemas kultuuriloolises dramaturgias Jaanika Juhanson, Kultuurilugu kuuldemängudes 1990ndatest tänaseni Kerttu Männiste, Kultuuriloo elustamine mäluasutustes. Kunstitõde ja muuseumitõde 13.00 – 13.45 Kohvipaus Mari Laaniste, Seal, kus meid ei olnud: „Kohtumine tundmatuga” Pille-Riin Purje, Liivale kirjutav Suuman Anneli Saro, Liivi kõnetused. Juhan Liiv eesti nüüdisteatris Luule Epner, Kokkusaamisi eesti kultuurilooga Madis Kõivu dramaturgias 16.00 Kogumiku „Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5” tutvustus Korraldajad: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi […]

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii (koosseisus Karl Martin Sinijärv, Tiit Aleksejev, Peeter Helme, Kärt Hellerma, Eeva Park, Eva Luts, Anu Lamp ning Rein Veidemann) otsusel pälvis: – I koha Armin Kõomägi käsikirjaga „Lui Vutoon“ keelelise kujundlikkuse ja värskuse, eneseiroonilisuse, ühtlase stiili, üldistamisjõu ning lausa šokeeriva ajakajalisuse eest. Autorit premeeriti 4000 euroga. – II koha Märt Laur käsikirjaga „Lahustumine“ kui paljuhäälne ja mitmekihiline romaan, mis käsitleb Eesti ühiskonnale ja tänapäevale olulist teemat. Autorit premeeriti 2000 euroga. – III koha Jim Ashilevi käsikirjaga „Kehade mets“ vaheduse ning aususe eest. Autorit premeeriti 1500 euroga. – IV koha Helen Eelrand käsikirjaga „Suluseis“ tunnete vahetu ja […]

27.-31.05 toimub seitsmendat korda Tallinna kirjandusfestival HeadRead. Täpsem info >> headread.ee.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

24.04 toimub Kirjanike Liidu musta laega saalis üle mitme aasta taas Vildele pühendatud konverents. Konverentsil esitletakse esmakordselt ka spetsiaalselt kirjaniku 150. sünniaastaks valminud uurimusi (Pille-Riin Larm, Riho Saard, Jaak Valge). Päeva lõpetab Jan Kausi poolt kokku pandud kirjanduskava Vilde tekstidest. Programm: 11.00 Rein Veidemanni tervituskõne Mida teha Vildega? 11.20 Pille-Riin Larm Eduard Vilde kirjandusliku mõtte kujundajana 11.50 Riho Saard Kuidas iseloomustada siinpoolsusele orienteeritud Vilde religioossust? Kiriku, usu ja ateismi küsimus Vilde elus ja romaanis „Prohvet Maltsvet“. 12.20 Livia Viitol Eesti ettevõtlusest ja ärimeestest. Majandusmõtte peegeldusi Eduard Vilde loomingus 12.50 Lõunapaus 13.30 Anneli Kõvamees Kui reisib härrasmees: Vilde Krimmis 14.00 Jaanus […]

EKL üldkogul osales 144 kirjanikku. Üldkogu kinnitas EKL juhatuse 2014. aasta tööaruande, 2014. majandusaasta aruande ja 2015. aasta eelarve. Samuti kinnitas üldkogu EKL uue põhikirja.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Märten Kross – avasõnad Jaan Krossi SA nimel Jaan Undusk – zürii otsustest, auhinnaplaadi üleandmine Jüri Hain – Ants Heinast Ants Hein – laureaadi sõnavõtt

(täendatud) 2. märtsil 2015, Friedebert Tuglase 129. sünniaastapäeval, kell 16.00 kuulutatakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12) välja järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla (esimees), Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo valis 2014. aastal avaldatud novelliloomingust välja järgmised kandidaadid: Jan Kaus „Paljajalu“ (Looming nr 12) Mart Kivastik „Õnn tuleb magades“ (Vikerkaar nr 12) Tiina Laanem „Estonian Hikikomori“ (Looming nr 12) Mait Vaik „Puhtus“ (kogumik „Tööpäeva lõpp“) Uustulnuka nominatsioon määrati Kaarel Lehtsalule novelli „Ezigbo nwoke“ (Värske Rõhk nr 39) eest Auhinna said Mart Kivastik ja Mait Vaik.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

16. jaanuaril kell 14.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1). Seminaril räägivad: Janika Kronberg. Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga Peeter Olesk. Ettevaatust ajalooga Rein Veidemann. (Teiselt) Kaldalt loetud Elo Lindsalu. Kirjad ja kõnelused Kadri Tüür … jt (vaba mikrofon) Järgneb raamatu „Maie Kalda. Kaastekste” esitlus.

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

Kirjanduselu kroonikat ajakirjast Looming

2006 aasta Romaanivõistlus on lõppenud.Seitsmeliikmeline zürii koosseisus Jan Kaus(esimees) Ott Raun, Doris Kareva, Teet Kallas, Aino Pervik, Inna Lusti, Juhan Habicht andis välja järgmised auhinnad:I auhind – Tiina Laanem «Väikesed vanamehed»II auhind – Olle Lauli «Niguliste õpilased»III auhind – Aarne Biin «Linna valitsemine»Äramärgitud:Peeter Helme «Puudutus», Kristjan Sander «Kolmteist talvist hetke»,Olev Remsu «Rootslased on hobusetapjad», Marion Andra «Vähemalt», Siim Veskimees «Poolel teel», Jaan Aps ja Joonas Sildre «Hinge lõõm», Angela Hofberg «Päev nagu elu»

2006 aasta Romaanivõistluse lõpptähtaeg läheneb! Eesti Romaaniühing teatab, et  romaanivõistluse tähtaaeg on 15.detsember 2006. Käsikirju kahes eksemplaris, koos märgusõnaga varustatud kinnise ümbrikuga, saab tuua või saata alates 1.detsembrist Kirjanike Liitu, Tallinn Harju tn.1. Nagu eelmistel võistlustelgi, annab seitsmeliikmeline zürii koosseisus Jan Kaus(esimees) Ott Raun, Doris Kareva, Teet Kallas, Aino Pervik, Inna Lusti, Juhan Habicht,  välja kolm auhinda ning märgib ära kümme enim tähelepanu äratanud tööd.

EKL üldkogul osales kokku 138 liiget. Üldkogu kiitis EKL juhatuse töö 2005. aastal heaks ning kinnitas majandusaasta aruande ja 2006. aasta eelarve. EKL üldkogu muutis ka põhikirja kahes punktis. Põhikirjamuudatuste poolt hääletas 123 osavõtjat. Sisuliste kirjandusteemaliste ettekannetega esinesid üldkogul Rein Veidemann, Kalev Kesküla ja Arne Merilai.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna laureaadid on:  Luuleauhinnad: Kristiina Ehin “Kaitseala” Jürgen Rooste “Ilusaks inimeseks” Lastekirjanduse auhind: Piret Raud “Sanna ja salakütid” Draama auhind: Merle Karusoo “Misjonärid” Esseistika auhind: Madis Kõiv “Luhta-minek” Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Anu Saluäär – Vilhelm Mobergi “Sisserändajad” Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde: Heili Einasto, Lembi Loigu, Veronika Kivisilla, Risto Järv “Estonian Folktales. The Heavenly Wedding” ingliskeelne tõlge Vabaauhind: Käbi Laretei “Otsekui tõlkes” Artiklipreemia: Aare Pilv “Poliitilisest (eba)korrektsusest uuemas Eestis. Visandeid viimase 15 aasta sotsiokultuurilise habitus´e muutumisest kirjanduse näitel.”-  “Looming” 2005, nr 8. Venekeelse autori kirjandusauhind: Gohar Markosjan-Käsper “Karüatiidid” Venekeelse autori kirjandusauhind: Svetlan Semenenko – Pikaajalise […]

Abiraha on mõeldud toetuseks Eestis tegutsevatele eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Käesoleval aastal tuleb stipendiumidena jagamisele 6 200 eurot. Taotlused esitada fondi blanketil, mida võib saada Eesti Keele Instituudi valvelauast Tallinnas, Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolist või netiaadressilt http://www.eki.ee/eki/kordelin. Taotlused (masina- või arvutikirjas) saata või tuua A. Kordelini Sihtasutuse Eesti fondi esindajale Anu Haagile aadressil: Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituut, 10119 Tallinn. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar kell 14.00. Info telefonil 644 83 62 või meiliaadressil anu@eki.ee. Tulemused tehakse teatavaks emakeelepäevaks, 14. märtsiks.

Eesti Loomeliitude Eeskoda esitab: OH, MA ÖNNIS KULTUURIPEALIIN! Vestlusi 2011. aasta kultuuripealinna teemadel 6. jaanuaril 2006 algusega 18.00 NO-teatris (endises Ohvitseride Kasiinos Sakala tn. 3 Tallinnas) Võistlustules Tallinna ja Tartu kultuuripealinnade projekti esindajad, keda hoiab ohjes Indrek Tarand. Alates 20.00 jätkuvad pidustused NO teatrimaja kolmel korrusel: LOOMELIITUDE UUS AASTA Loovisikutele pakuvad vaatamis- ja kuulamisnaudingut: Kunstirühmitus Pinkpunk Siim Aimla ansambel ja Marvi Vallaste Bonzo Lackluster (Soome) DJ-d: Tõnis Kahu, Estrada, Aivar Tõnso Pilet eelmüügist Helle Aava juures Harju 1 loomeliitude liikmetele ja nende kaaslasele ainult 100 krooni! Teistele 200 krooni. Loomeliitude pensioniealistele ja üliõpilastele ja nende kaaslasele 50 krooni. Kohapeal kõigile […]

Kirjandusfoorum “Paabeli raamatukogu” toimub 9.-10. detsembril Rahvusraamatukogus. Lähem info: http://www.nlib.ee/kirjandusfoorum

Eesti Romaaniühing teatab, et järgmise romaanivõistluse tähtaeg on 15. detsember 2006. Täpsem info järgneb 2006 a. septembris.

Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldavad 24.- 28. oktoobril 2005 ürituse “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes II”. Kirjanikud esinevad raamatukogudes järgnevalt: Kerttu Rakke, Olavi Ruitlane, Peeter Sauter, Wimberg 24. oktoobril kl 12 Karksi-Nuia Kultuurikeskuses, kl 18 Viljandi Linnaraamatukogus; 25. oktoobril kl 10 Järvamaa Keskraamatukogus, kl 17 Koeru raamatukogus Teet Kallas, Kalev Kesküla, Triin Soomets 26. oktoobril kl 15 Tartu Linnaraamatukogus, kl 18 Elva Linnaraamatukogus; 27. oktoobril kl 13 Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal, kl 17 Jõgeva Linnaraamatukogus Ajakirja „Looming” toimetus 27. oktoobril kl 12 Põlva Keskraamatukogus, kl 18 Värska uues raamatukogus; 28. oktoobril kl 11 Võrumaa Keskraamatukogus, kl […]

EKL juhatus koos SA Kultuurileht nõukogu  esindusega (Piret Saluri) valis ajakirja “Looming” uueks peatoimetajaks järgmiseks viieks aastaks Mihkel Muti.

Novellivõistluse parimad selgusid 26. septembril. Eesti Kirjanike Liidu korraldatud 2005. aasta novellivõistlusele laekus tähtajaks 54 seni avaldamata käsikirja. Zhürii koosseisus Asta Põldmäe, Toomas Vint (esimees) ja Tarmo Teder on oma tööga lõpule jõudnud ning  hindas parimateks kahes võrdses jaos ehk ex aequo kaks teise auhinna pälvinud novelli: Aivar Jürgensoni „Lambakarjus ja Aeg“ ja Toomas Raudami „Vesi“´(a 4000 krooni). Ergutusauhinna (a 1000 krooni) vääriliseks arvati samuti kaks võrdseks hinnatud käsikirja: Angela Hofbergi (pseudonüüm) „Väljapääs“ ja Leonhard Koorti (psudonüüm) „Kenzo lilled“. Äramärgitute ehk kontaktivõtu kategooriasse mahtusid viis tööd: Kaido Liiva „Õunapuude roosa lumi“, Jorma Rotko „Estofiil“, Mehis Heinsaare „Hingus“, Veiko Belialsi „Härr […]

15. juunil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, kus valiti uus osakonna esimees ja juhatus. Senine esimees Janika Kronberg asus tööle Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina. Esimeheks kandideerisid Jaan Malin, Peeter Olesk, Olev Remsu ja Berk Vaher. Teise vooru pääsenud Olev Remsu ja Berk Vaher said vastavalt 17 ja 27 häält. Seega on uus Tartu osakonna esimees Berk Vaher. Juhatusse valiti Piret Bristol, Janika Kronberg, Ene Mihkelson, Aare Pilv, Olev Remsu, Kersti Unt ja Mart Velsker.

Konsultantide ülesandeks oleks anda nõu neile ilukirjanduse loomisest huvitunuile, kelle käsikirjad pole ühel või teisel põhjusel avalikkuse ette jõudnud. Konsultantide rolliks on mitte ainult lugeda saadetud käsikirju, vaid tagada kõikidele huvilistele ka tagasiside. Seetõttu kutsub Eesti Kirjanike Liit kõiki huvilisi, kellel on ilukirjanduslikke käsikirju (nii luule, proosa kui draama vallas), saatma neid aadressil konsultant@ekl.ee või Harju 1, Tallinn 10146. Käsikirju saab tuua kohale ajavahemikus 1. juulist – 1. augustini igal teisipäeval kl. 12.00-14.00 või saata juulikuu jooksul ülalmainitud aadressil. Kuna tegu pole võistlusega, piisab saatja nimest ning kontaktandmetest.

Koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega toimub Käsmus eesti kirjanduse tõlkijate seminar, n-ö järelaitamiskursus nelja möödunud aasta osas. Kaugemalt tulijaid on 32, kokku 13 riigist. Ülevaateloengutega viimase nelja aasta kirjandusest esinevad: 19.05 – Märt Väljataga (kriitika, esseistika), Jan Kaus (luule), 20.05 – Piret Kruuspere (draama), Janika Kronberg (proosa). Lisaks külastab seminari mitmeid kirjanikke, teiste seas Kristiina Ehin, Doris Kareva, Eeva Park, Rein Raud, Peeter Sauter jt. tutvustamaks oma loomingut ning arutlemaks tõlketeemadel.

EKL juhatus koos SA Kultuurileht nõukogu  esindusega (Urmas Klaas, Piret Saluri) valis järgmiseks viieks aastaks ajakiri “Vikerkaar” peatoimetajaks senise peatoimetaja Märt Väljataga.

EKL musta laega saalis toimus seminar noortele tõlkijatele ja toimetajatele, kes said kogenud kolleegide käe all õpetust.

EKL üldkogul osales kokku 147 liiget. Üldkogu kiitis EKL juhatuse töö 2004. aastal heaks ning kinnitas majandusaasta aruande ja 2005. aasta eelarve. Eesti Kirjanike Liidu üldkogu otsustas, et EKL määratleb end loomeliiduna Loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses. Selleks vajaminevate põhikirjamuudatuste poolt hääletas 137 osavõtjat.

EKL musta laega saalis toimus seminar, kus pidasid ettekandeid: Kristjan Laasik “Teadvusest filosoofias ja kirjanduses, Arne Merilai “Luule ja teadvus”, Andres Soosaar “Väiksed kastid linna keskel” ja Märt Väljataga “Romantiline eneseteadvus ja siirdkõne”.

Läheneb romaanivõistluse tähtaeg – 15. detsember 2004! Käsikirju võib tuua alates 1. detsembrist Kirjanike Liitu, Harju 1. Zhürii: Jaanus Adamson, Juhan Habicht, Eeva Park, Aino Pervik, Ott Raun, Linda Uustalu, Berk Vaher

Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldavad 21.- 23. oktoobril ürituse “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”, mille käigus kaheksa hetkel aktiivselt tegevat Eesti kirjanikku külastavad kaheksat Eesti raamatukogu. Kaks neljaliikmelist gruppi kohtuvad raamatukoguhoidjate ja lugejatega, mille käigus räägitakse nii eesti kaasaegsest kirjandusest kui ka oma loomingust. Grupp koosseisus Jürgen Rooste, Toomas Raudam, Karl Martin Sinijärv ja fs astuvad üles Viljandi linnaraamatukogus (21.10, kl. 12), Lääne maakonna keskraamatukogus (22.10, kl. 11), Albu põhikoolis (22.10, kl. 16) ja Pärnu keskraamatukogus (23. 10, kl. 12). Grupp koosseisus Leelo Tungal, Eeva Park, Urmas Vadi ja Jan Kaus astuvad üles Põlva keskraamatukogus (21.10, kl. 11), […]

EKL juhatus koos “Akadeemia” kolleegiumi esindusega valis järgmiseks viieks aastaks ajakiri “Akadeemia” peatoimetajaks matemaatikadoktor Toomas Kiho.

Koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega toimub eesti kirjanduse tõlkijate seminar 18.-22. mail 2005 Käsmus.

Alates 27. juunist 2004 (hommikuprogrammi viimases tunnis, orienteeruvalt kell 09.30) hakatakse Vikerraadios esitama kaasaegset eesti kirjandust. Lugemised toimuvad igal pühapäeval. Eesmärk on tutvustada ja anda ülevaadet kaasaegsest eesti kirjandusest ning seekaudu pakkuda kuulajatele puhast naudingut. Tekstid on pärit eeskätt ajakirjade Looming ja Vikerkaar viimastest aastakäikudest. Esitusele tulevad lühilood või katkendid ka pikematest jutustustest, romaanidest ja novellidest. Autoriteks on Ervin Õunapuu, Andres Vanapa, Jan Kaus, Mart Kivastik, Ilmar Jaks, Lembit Kurvits ja teised. Sel pühapäeval alustatakse Andrus Kivirähki monoloogidega rahast. Tekste loevad eesti tippnäitlejad. Ines Aru, kes alustab, annab teatepulga hiljem üle Üllar Saaremäele, Saaremäe Andres Noormetsale jne. See rubriik –  […]

EKL üldkogul valiti uus esimees – Jan Kaus ja uus juhatus: Maimu Berg, Mall Jõgi, Krista Kaer, Kalev Kesküla, Andrus Kivirähk, Mati Sirkel, Piret Viires, Märt Väljataga. Juhatusse kuuluvad ka Loomingu peatoimetaja Udo Uibo ja  Tartu osakonna esimees Janika Kronberg.  EKL üldkogul võeti vastu ka järgmine avaldus: “Eesti Kirjanike Liidu 2004. aasta üldkogu peab vajalikuks, et Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu täidaksid koalitsioonilubaduse ning võtaksid kiiresti vastu loovisikute ja loomeliitude seaduse, mida on juba aastaid ette valmistatud ning mis parandab eesti kultuuriloojate loometingimusi ning annab meile hädavajaliku õigusliku staatuse.”

Uus fond hakkab maksma autoritele hüvitust  teoste laenutamise eest rahvaraamatukogudest. Info “Autorihüvitusfondi” koduleheküljelt http://www.ahf.ee/

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Toomas Liiv  luulekogu “Luuletused” eest.

2003. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Doris Kareva luulekogu “Mandragora”.

EKL musta laega saalis toimus A. H. Tammsaare juubelikonverents “Tammsaare – aegumatu aare”. Tammsaare romaanipreemia, mis antakse viimase viie aasta parimale romaanile, pälvis Andrus Kivirähk romaaniga “Rehepapp”.

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Aleksander Suuman luulekogu “Tondihobu tõugud vetikatega” eest.

8. oktoobril tähistab Eesti Kirjanike Liit oma 80. juubelit. Eesti Kirjanikkude Liit kui kirjanike ja kriitikute kutseühing asutati 8. oktoobril 1922. aastal  Tallinna Raekojas, esimeseks esimeheks valiti Friedebert Tuglas, liitu kuulus 33 liiget. Eesmärgiks oli kirjanike koondamine ja kirjanduselu organiseerimine.  Oma kaheksakümne tegevusaasta jooksul on Eesti Kirjanike Liit olnud üks juhtivaid ühiskondlikke organisatsioone Eestis. Praegu koondab Eesti Kirjanike Liit kui kutseühing 296 kirjanikku, kriitikut ja tõlkijat. EKL-i esimees on aastast 1995 Mati Sirkel. Oma 80. aastast juubelit tähistab Eesti Kirjanike Liit Tallinna Raekojas esitledes raamatut “Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940”. Autoriks on Katrin Raid, toimetajaks Toomas Haug, […]

EKL juhatus koos kirjastus “Perioodika” nõukogu esimehega valis järgmiseks viieks aastaks ajakirja “Looming” peatoimetajaks senise peatoimetaja Udo Uibo.

2002. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Ene Mihkelsoni romaani “Ahasveeruse uni”. Varem on selle preemia saanud eesti kirjanikest Emil Tode, Jaan Kaplinski ja Jaan Kross.

Eesti Kultuurkapitali suure aastapreemia sai EKL liige Ene Mihkelson romaani “Ahasveeruse uni” eest.

EKL Tartu osakonna poolt välja antava Betti Alveri debüüdipreemia sai 2001. aastal Mehis Heinsaar novellikogu “Vanameeste näppaja” eest.

EKL juhatus koos kirjastus “Perioodika” nõukogu esindusega valis järgmiseks kolmeks aastaks ajakiri “Akadeemia” peatoimetajaks matemaatikadoktor Toomas Kiho.

2001. aasta Balti Assamblee kirjanduspreemia kandidaadiks esitas Eesti Kirjanike Liit Andrus Kivirähki romaani “Rehepapp”. Varem on selle preemia saanud eesti kirjanikest Emil Tode, Jaan Kaplinski ja Jaan Kross.

20.-21. augustil tegi Eesti Kirjanike Liidu juhatus  ametliku külaskäigu Soome kolleegidele Helsingisse. 500-liikmelise Soome Kirjanike Liidu peakorteris vahetati juhatuste vahel teavet kirjanikele oluliste asjade üle siin- ja sealpool lahte ning lepiti kokku soome kirjanike vastuvisiidis Eestisse septembri lõpul, mil ehitatakse taas kord ka “Luulesild”. Võõrustajad vahendasid kaks tulevikku arvestades huvitavat kohtumist: kopeerimishüvitust vahendava asutuse “Kopiosto” asjatundjaga ja print-on-demand-raamatukauplusega, kus on võimalik trükkida ja köita raamatuid nö tosintiraazhis või samuti pisitiraazhis järele trükkida näiteks ajaloolisi haruldusi. Mõtlemisainet tekkis küllaga. Peeti kõnesid ja kõlistati klaase, nagu ikka, õhkkond oli võrdhuvitatult sõbralik ehk meie suhted Soome kolleegidega on igati heanaaberlikud. Viimane taoline visiit […]