Kirjanduslikud kolmapäevad

15 ilukirjanduslikku vastust küsimusele „Kuidas saada hakkama?“ Jan Kausi esituses.Müügil Kausi uus raamat „Imelik peegel“.

Nähtamatu Ahv esitleb: “Jää vait, müra!”Valerio Magrelli vaimukast ja melanhoolsest luulekogust, luulest, tõlkimisest ja elust vestlevad raamatu tõlkija Maarja Kangro ja Daniele Monticelli. Uuemat itaalia flöödimuusikat esitavad Jolán Kiss ja Tarmo Johannes.

Janika Kronbergi pajatusi Karl Artur Adsonist, Karl Ristikivist ja Karl Ast Rumorist koos Kait Tamra lauludega eesti luuletajate sõnadele. 

Raamatu autor Urmas Vadi, toimetaja Triinu Tamm ja Maria Esko heidavad valgust Kuu erinevatele külgedele ja küsivad: kuidas mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole? Ja miks sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse? Ja lisaks – kuidas inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju?!PS! Peale jutuajamist disko, kus saab rokkida või end vaikselt õõtsutada raamatus mainitud palade saatel.

Ajaloolise romaani „Mikael Hakim“ tõlke esitlusega tähistatakse ühtaegu seda, et Mika Waltari suurromaanid on nüüd kõik tänapäevases eesti keeles olemas. Sündmuse juhatab sisse ning peab ettekande ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev.„Riigi saladuse“ katkendeid esitab Jan Kaus.Kõneleb ajaloolane ja peaminister Mart Laar.Musitseerib keelpillikvartett FourEst: Egert Leinsaar, Linda-Anette Verte, Sandra Klimaitė, Theodor Sink. Esitleb Rasmus Puur. Ajaloolised romaanid on ehk soome tuntuima kirjaniku Mika Waltari loomingu kõige väärtuslikum osa. Neist leiame inimese käekäigu tähtsamad pidepunktid. „Mikael Hakim” on Waltari ajaloolistest romaanidest kõige mahukam ja jõuab nüüd eesti lugejani uues tõlkes ja tervikuna.  Mikael Hakim on soome poiss, tuttav romaanist „Mikael Karvajalg”. Euroopa […]

Oma uusi võrukeelseid raamatuid esitlevad Ere Kürsa ja Häniläne. Autoritega vestleb Maarja Paesalu. Meeleolu loovad Riste Kaaret flöödil ja Tarmo Pajusaar klarnetil.

24. jaanuaril toimub Kirjanike Maja musta laega saalis Heidi Sarapuu raamatu „Klassikute Varius“ esitlus. Ettekannetega esinevad Livia Viitol, Anu Saluäär ja Pille-Riin Purje, kes kutsub meid lustlikule ringkäigule estoonlaste ja variuslastega.Variuse seostest kirjanike ja kirjandusega annab ülevaate raamatu autor. Seni avaldamata tekstidest on raamatus „Klassikute prouad“, „Viis kuud Vildega“ ja „Tuhast tõusnud teater“. Ettekandeid ilmestavad katkendid teatri erinevatest lavastustest. Esinevad René Soom (RO Estonia), Urmas Põldma (RO Estonia), Liina Tennosaar, Diana Dikson-Soom, Ene Järvis, Haide Männamäe, Peeter Kaljumäe, Helin-Mari Arder, Hain Hõlpus ja Ooper-Kvartett.Õhtut juhib Toomas Tross. Raamat „Klassikute Varius“ annab ülevaate teatri pikaajalisest loometeest. 35 aasta jooksul on projektidena vaatajateni toodud 60 […]

Robert Burnsi luulet, šoti lugusid-laule ja oma värsse esitavad Veronika Kivisilla, Contra, Kullo Vende, Aino Aimla, Siim Aimla ja Jürgen Rooste. Saab ka tantsida!

Honoré de Balzaci kolme autobiograafiliste sugemetega ning nende looja filosoofilisi ja religioosseid hoiakuid avava müstilise maiguga loo üle, mis ilmusid äsja eesti keeles, vahetavad vestlusringis mõtteid tõlkija Mirjam Lepikult, toimetaja Anti Saar ning Balzaci eesti retseptsiooni uurinud kirjandusteadlane Kaia Sisask. Vestlust hoiab tõlkija ja toimetaja Heli Allik.

Mari Murdvee (1959–2008) oli eesti laulja, klassikaline filoloog, tõlkija, näitleja, lavastaja ja õppejõud. Tema lahkumisest on möödunud ligi viisteist aastat, hiljuti ilmus postuumselt tema luulekogu. Murdvee tundis põhjalikult antiikkultuuri, ta lähedaseks sõbraks oli Marju Lepajõe. „Kasva lilleks“ (Tuum, 2023) mähib lugeja lummavasse kookonisse kui võluvale rännakule läbi valguse jõu, taimede ilu, hämmastavate, samas tavaliste olustikupiltide, valu ja armastuse, surma ilu, hirmu ja kartmatuse, jättes lugejale koha sel rännul selgelt ja tingimatult autori kõrvale. Ollakse teel nii koos kui eraldi. Saatesõnas nendib luuletaja Doris Kareva: „Mari Murdvee luule liigub mööda ilmselgeid, ometi varjulisi radu, tuikvel nagu elumahl taime rakkudes. Tema tekstid […]